Tuesday, February 19, 2008

Üks mõte - keskkond ja lasteaiakohad


Kõigepealt kiiruudised
- Pille ja Margit kohtusid eile aselinnapea Jüri Sasiga ja viisid talle hea uudise - et me aitame Reformierakonnal nende valimisloosungeid täide viia... ning üritasid, loodetavasti edukalt, mõista anda, et me oleme tõsised partnerid (või vastased) ja oleme valmis minema kohtusse linnavalitsuse vastu ;) ning et poliitikutele on igas mõttes kasulikum teha meiega koostööd ;). Kokkuvõttes: Mäe tänava rühmale on "broo" antud ja tegeleme uute rühmade moodustamisega.
- Helen käis vaatamas Kooli tänaval imetoredat kohta, mispeale ta hundirattaid viskas... Nii et kes teab, ehk on ka Tähtvere rühmale peagi ruumid leitud.
- Ja Pille annab täna aktiivselt intervjuusid: KUKU-raadio, Postimees ja Eesti Päevaleht. Kõiki huvitab see lasteaiakohtade ja kodanikuühiskonna teema. Tore.

Aga nüüd siis minu mõte. Nimelt - kuidas on seotud lasteaiakohtade loomine ja linnakeskkond.
Tartu linn, eksole, pole päris tavaline linn. See on üks neist linnadest, mis on pooleks tehtud jõe poolt. Jõe peal on sillad. Sildade juures on autoummikud, eriti hommikuti ja õhtuti, kui inimesed lähevad tööle ja veavad oma võsukesi...

Miks ei taha näiteks meie Vaksali-kandis elav Helen võtta vastu Annelinnas pakutavat lasteaiakohta? Miks ta sellest keeldus ja ütles "Kui teil midagi minu kodule kõnnitavas kauguses pakkuda on... Ja ma olen nõus päris kaugele kõndima, aga mitte nii kaugele..."
Sest vaadake, imiku ja väikese lapsega eriti lihtsalt bussidega ei sõida. Jääb auto, mis on Heleni peres küll olemas, aga millele ta eelistab kõndimist.
Mõni teist ehk kehitab õlgu: mis seal siis imelikku, igal hommikul ja õhtul autole hääled sisse ja sõida aga... ummikus saab ju raadiot kuulata ja lapsega suhelda jne. Normaalne!

Mul on hea meel, et on päris palju inimesi, kes ei pea seda normaalseks. Linnakeskkond oleme meie ise oma valikutega. Muidugi ka meie valitud linnavalitsus. Aga ka meie igapäevane elustiil: kas autoga või ilma? Ummikutega või ilma. Kui rohkelt heitgaasidega rikastatult. jne.

Linnavalitsusel näiteks on siin valik. Kas soodustada kodanikualgatust, väikeste lasteaedade loomist sinna, kus neid vaja on, näidata üles paindlikkust meie aitamisel... Või minna sellele teele, et "me ehitame ju Annelinna veel ühe suure lasteaia!" ja "Me peame ehitama veel ühe suure autosilla, sest linna liikluskoormus on tugevalt suurenenud" jne. Suured ja uhked ja kallid valikud.

Kui mina valisin Tartu linna elamiseks, siis just sellepärast, et see linn tundus olevat paindlik ja heade mõtete linn, kus pole liialt õhusaasta ja autoummikuid. Mõnevõrra olen oma illusioone juba korrigeerima pidanud. Aga loodetavasti on Tartu suund mitte muutuda suureks autoarteritega linnaks, vaid jääda pisikesteks kõnnitavateks kogukondadeks. See oleks see minu Tartu - kus Helen saab võtta oma lapsed ja kõndida lasteaeda, mille ta ise on aidanud käima lüüa.

4 comments:

Krista said...

Oi, kui tuttav mõte.. :)

Helen said...

Nii toredasti kirja pandud mõtted. Aitäh, Epp.
Lisaksin veel juurde ühe dimensiooni, millele sa viitad ja millele olen ise geograafina palju mõelnud: linnaplaneerimine. Tartul jõeülese linnana tuleb sellega eriti arvestada. Mulle on pakutud umbes 5 korda Annelinna kohta. Samas on Tähtvere ja Supilinna kohta ainult üks aed - Tähtvere kombinaat. Vastselt sai valmis uus lasteaed Lotte - Annelinna pärapõrgus. Kusjuures tean mitut omakandi peret, kes oma last sinna veavadki. Nüüd tehakse uut lasteaeda Raadile - väga hea, seal ei olnud lasteaeda ja selle eest linnavalitsusele kiitus. Aga nüüd lugesin, et planeeritakse jälle uut aeda - ja jälle Annelinna! Samas veavad väga paljud Annelinnas elavad inimesed oma lapsed keskklinna või mujale aedadesse sest käivad kesklinnas tööl. On selge, et Annelinna pole rohkem lasteaedu vaja, kui just nimme ei taheta liiklusolukorda veelgi hullemaks ajada.
Ja kui viitsida, siis saaks sel teemal ka päris korraliku artikli.

Anonymous said...

ei mõista hüsteerita teemal laps ja buss või et laps käigu lasteaeda ainult jala. käisin lapsega tallinnas aastaid bussiga lasteaeda (muu variant puudus) ning see oli nii minu kui lapse arvates päeva parim aeg. kõik jutud sai teel olles ära räägitud ja õhtul ei rippunud laps mu küljes, sest ta oli oma emaga saanud juba pikalt rääkida ja ema ei teinud muud kui kuulas.
mul ei ole midagi lasteaiakohtade loomise vastu, aga sellised argumendid ei veena, nii et mina sellise lähenemise juures linna peale ei oanustaks.

Anonymous said...

Minul on viimasega võrreldes just vastupidised mälestused laste laseteaeda viimisest. Elasime siis Narva mäel ja igal hommikul viisin neid Kannikese lasteaeda - jällegi linna teises servas. Kahe bussiga pidime sõitma, talvel jubeda pakasega alguses kodu juures üht, siis kesklinnas teist bussi ootama. Valikut lihtsalt ei olnud. Ainus hea asi oli see, et tol ajal ka ise samas lasteaias töötasin, muidu poleks vist küll suutnud. Nüüd on lapsed juba kooliskäijad ja bussisõidu oleme unustanud, aga sama läbi elada enam kindlasti ei sooviks. Lasteaed peaks ikka olema kodu või töökoha lähedal, mitte seal, kus kogemata juhtub vabu kohti tekkima.

Aga teie tegemistele palju-palju edu, see on tõesti väga oluline probleem, mida ju kuskiltotsast tuleb lahendama asuda.