Saturday, December 19, 2009

Artikkel Eesti Naises

Minu enda tehtud lugu Tartu Lastehoiu Seltsist ja selle juhatajast Pillest: ajakirjas Eesti Naine.

Wednesday, October 7, 2009

Roheliste esindaja Tiina Kirsi poolt kaks mõtelust, järelkaja meie ümarlauale

Meile kirjutas lastehoiu seltsi ja poliitikute ümarlaual osalenud rohepartei esindaja Tiina Kirss, kes palus meil avaldada enda mõtisklused lastehoiu teemadel.
Seda teemegi.
Tartu Lastehoiu Selts ei vastuta nende avaldatud juttude sisu eest, osaleme igatahes diskussioonis - ja kui keegi soovib veel saata oma mõtteid, siis saatke, avaldame, arutame :).

"
Tartu Lastehoiu Seltsi kohtumisel Tartu poliitikutega 24. septembril ning pärast ka intervjuus Tartu Postimehele läks abilinnapea härra Jüri Sasi hämamise teed, väites, et lasteaedadega on meil kõik korras. Kohti jätkub, järjekorras on vaid need, kellele on kohta pakutud ning nad on ise koha üles ütelnud erinevatel põhjustel.
Juriidiliselt on kõik korrektne. Aga pole ju mõeldav, et vanem peab hommikul ühe lapse ühte, teise lapse teise lasteaeda viima, mis ei pruugi ühes linnaosas olla. Probleeme on vaid sõime kohtadega, aga need lahenevad peatselt uue lasteaia avamisega (Klaabu). Edasi on aga kõik roosiline. Ehitame aga, üks lasteaed aastas, ning iive Tartu linnas muudkui tõuseb, kõik pered hakkavad ühe kahe lapse asemel kolme-nelja last kasvatama. Raha jätkub nii lasteaedadele, lastepäevahoidudele kui ka eralasteaedadele.
Uhkelt sai härra Sasi valijale ette kanda, et nelja aastaga on loodud 630 lasteaiakohta. Aastal 2005 oli Tartus 4683 munitsipaallasteaiakohta nii et tegelikult on loodud juurde 349 uut kohta. Ülejäänud lasteaiakohad on eraalgatusel loodud päevahoiu või eralasteaedade poolt. Härra Sasi unustas aga mainida, mis sai lubadusest igale lapsele lasteaiakoht ja et paljud neist loodud munitsipaalkohtadest on teiste laste arvelt,suurendades rühmades laste arvu üle normpiiride ja tõstes kasvatajate koormust, mille tõttu kannatavad kõik lapsed.

Vaatleme siis härra abilinnapea poolt loodud roosilist olukorda Tartu lasteasutustes põhinedes Tartul Linna ja Linnavalitsuse haridusosakonna materjalidele, millest härra Sasil on väga omapärane arusaam.
Võtame Tartu linna munitsipaal-õppeasutuste arengukava aastateks 2008-13 lasteaiakohtade vajaduse prognoosi.

Vajadus septembriks 2007- 5270 kohta, tegelikult kohti 4827.
Vajadus septembriks 2008- 5573 kohta, tegelikult kohti 4924.
Vajadus septembriks 2009- 5740 kohta, tegelikult kohti 5032.

Ülaltoodud prognoosist lähtub, et 2013 õppeaasta alguseks on vaja juurde luua alates 2007 aastast 1102 lasteaiakohta. Praeguseks on avatud lasteaiad Lotte- 120 kohta, Sipsik 128 kohta ning 2010 avatakse lasteaed Klaabu- 120 kohta. Nii, et Klaabu avamine jätab ikka ilma lasteaia kohata üle 700 lapse.
Sipsik läks maksma Tartu linna eelarvele 42 miljonit 518 tuhat krooni. 700 koha loomiseks peame ehitama 6 lasteaeda 40 mln tk ning seda juba 2013 õppeaasta alguseks- see on 1,5 lasteaeda aastas. Seda ei suutnud Tartu linn isegi enne majanduslangust, kuidas Tartu linn sellega härra Sasi arvates masu ajal hakkama saab?

Mis puutub härra Sasi prohvetlikku väitesse, et elanikkond pigem suureneb või püsib sama sündivus 10 aasta pärast, siis pigem vaataksin ikkagi statistikat.
1985-1999 sündis Tartus keskmiselt 1462 last - need kes täna abielluvad ja pere loovad.
1990-1994 sündis Tartus keskmiselt 1168 last - need kes homme pere loovad.
1995-1999 sündis Tartus keskmiselt 950 last, need kes 10 aasta pärast pere loovad.

Muidugi, võib olla on härra Sasil plaan kehtestada naistele sünnitamisnormid, et nad sünnitaksid rohkem lapsi 10 aasta pärast ja lasteaiad saaksidki täis.

Nii et kas tasub ikka neid lasteaedu ehitada?
Vastus- muidugi tasub, kui ka 10 aasta pärast võimul olla ja ütelda, et näe, mis nad tegid - meil ei jää nüüd muud üle kui lasteaiad vanadekodudeks ümber ehitada.
Ainukese võimalusena näen linna poolt võrdse rahastamise printsiibil toimuvat erasektori kaasamist. Kas siis tegu on lastepäevahoiu või erasektoriga- kõik Tartu lapsed saavad võrdse pearaha munitsipaallasteaia kohaga ning tekib vabalt konkureeriv turg, mis reguleerib end ise. Mis puutub teenuse kvaliteeti, siis selle saab paika panna linna poolt väljastatava tegevusloaga. Perearsti kätesse usaldate te oma lapse elu kui ta on haige ja tegemist on ju ka erasektori poolt osutatava teenusega

Veel väike arvutus lisaks. Täna on pearaha ühele munitsipaal-lasteaia kohale, mida saab üks laps Taru linnalt keskmiselt 2670 krooni. Jätame nüüd ehitamata ühe Sipsiku ning anname võrdselt pearahasid kõigile lastele olenemata lastehoiu omandivormist. Praeguse seisuga on tegelikult hinnanguliselt Tartu linnas puudu 800 lasteaia kohta. See teeks, üks Sipsik võrdub 1,5 aastat Tartu ilma lasteaia järjekordadeta ning 10 aasta pärast pole enam vaja hakata tühjasid lasteaedu haldama ja ümber ehitama hakata vanadekodudeks, mis on üpris kallis lõbu.

Laste päevahoid on küll natukene kallim teenus lapsevanemale, aga siiski loob see terve konkurentsi munitsipaallasteaedadele ja eralasteaedadele kui omavalitsus võrdsetel alustel rahastaks kõiki luba omavaid lastehoiuteenust pakkuvaid omandivorme.
"

Ja teine samateemaline jutt Tiina Kirsilt:
"
Olles Tartu Linnavolikogu kandidaat hakkasin tegelema koolieelsete lasteasutuste probleemidega, kuna Tartu linnas on järjekord koolieelsete laste lasteasutusse paigutamisega. Seoses Tartus aastaid kestnud olukorraga, kus lasteasutustes on vähem kohti kui lapsi, leian, et Tartu Linnavalitsus on rikkunud Koolieelsete Lasteasutuste seadusest. §10. Kohaliku omavalitsuse kohustus sätestab: Valla-või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.
Kuna koolieelsete lasteasutuste seadus § 1 lg 1 defineerib koolieelsete lasteasutuste mõiste: Koolieelne lasteasutus ( edaspidi lasteasutus)on koolieast noorematele lastele hoiu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus siis rikutakse ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 37. Igaühel on õigus haridusele.
Ülaltoodule tuginedes leian, et Tartu Linnavalitsus oma tegevuse või pigem tegevusetusega rikub Eesti Vabariigi Põhiseadust ja eelkõige Koolieelsete Lasteasutuste seadust.
Kui keegi rikub Eesti Vabariigis seadusi siis tavaliselt tegeleb sellega kas politsei või prokuratuur ja süüdlased saavad karistada. Paistab aga et omavalitsused asuvad väljaspool seadusi ning saamatu halduspoliitika ei pane linnaametnikke punastama, vastutuse võtmisest rääkimata. Antud seaduserikkumine ei puuduta ainuüksi lapsevanemaid ja lapsi kellele ei võimaldata lasteaiakohta vaid kõiki Tartu linna kodanikke kes maksumaksjana peavad üleval antud asjaga tegelevaid Linnavalitsuse ametnikke ja rahastavad linna poolt pakutavat lasteaiateenust.
Paistab et Tartu Linnavalitsus ei soovigi lasteaiakohtade probleemi lahendada vaid panustab teadlikult ehitusettevõtluse rahastamisele, ehitamaks uusi lasteaedu mis nelja aasta jooksul ei kaota lasteaiakohtade järjekorda Tartus ja mis tähendaks ka projekteeritud tahtlikku seaduserikkumist pika perioodi vältel.
Alternatiivne välja pakutud linna poolt võrdsetel alustel munitsipaallasteaedadega rahastatav lastepäevahoid aga ei sobi linnavõimule kuna kaoksid lasteaia järjekorrad ja kaoks põhjus ehitada uusi lasteaedu.
Hr Jüri Sasi väide ajakirjanduses et, lastepäevahoius tuleb jõuda kokkulepetele teenuse kvaliteedis ja kehtestada reeglid ning lepingud siis näitab selline avaldus:
Me teame juba ammu mida teha aga pole teinud. Seega tekib õigustatud küsimus, mis põhjusel pole kehtestatud lastepäevahoiule reegleid ja kokkuleppeid vaid eelistatakse selle asemel rikkuda seadust.
"
Tartu Linnavolikogu kandidaat
Tiina Kirss

Thursday, October 1, 2009

Mida me oma lastele tahame

Mu kahele väikese vanusevahega lapsele pakuti nädal tagasi kohti linna lasteaeda. Ühte rühma.
Nii, nagu ma soovisin. Mu pojale, kes sai augustis kolmeseks, oli see esimene kohapakkumine.

Käisin lasteaeda vaatamas.
Tegemist oli 13-rühmalise lasteaiaga, kus on kokku 227 last. Rühmas on lapsi 24.
Lasteaia õueala on üle 3000 m2 . Näha oli, et personal on andnud oma parima: õuealal olid ilutaimed- ja peenrad. Fuajee oli käepäraste vahenditega kaunistatud.

Mulle tegi lasteaias ekskursiooni väga sõbralik ja soe proua.

Aga...
Tunne oli, nagu oleks sattunud nõukaaega tagasi.
Suur juurdeehituste käigus tiibu lisaks saanud 32 aastat vana hoone, pikad remontimata koridorid (majal, tõsi küll, olid uued plastikaknad-uksed) ja väsinud rühmaruumid.

Seni on mu lapsed käinud meie seltsi Veski rühmas, kus on kokku 10 last vanuses 3-5 aastat.

Meil on kodusarnase miljööga ruumid, mille oleme rentinud Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsioonilt. Ehk siis äraseletatuna on samas majas väike klooster, kus elavad katoliku nunnad. Meie laste mängutoa kohal on õdedel väike kabel.

Vanemad on osalised rühma töö korraldamisel: oleme ise ostnud ja kohale tassinud kogu mööbli ja inventari, valmistanud mänguasjad ja keetnud moosid (ning allkirjastanud Toidu- ja veterinaarameti soovitusel paberid, et me oleme nõus, et meie lapsed söövad hoius teiste emade koduseid moose, mille "tehnoloogilise käitemise skeem on meile teadamata").

Rühmas on 2 hoidjat, kellest üks on hariduselt lasteaiaõpetaja, teine kunstiõpetaja.

Kaks korda nädalas käib meil muusikaõpetaja, kaks korda võimlemisõpetaja (eurütmia).
Hommikud algavad hommikuringiga, siis on "õppetöö"- maalimine akvarellidega, kriidimaal (vahakriitidega), meisterdamine, muusikatunnid.

Me ei järgi riiklikku raamõppekava. see on meie VALIK. näiteks ei pea me vajalikuks, et lastega tähistatakse riiklikku emakeele päeva.
aga hoidjad/õpetajad(?) õpetavad meie lapsi kokku lepitud viisil ja mahus (ka lugema ja kirjutama).

Selle tõttu erineme me perepäevahoiust, mida propageeris kunagine rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ja mis on Sotsiaalhoolekandeseaduse alusel osutatav teenus, mille formaadis me ametlikult tegutseme.

Koha maksumus selles lastehoius on 3970 krooni, millest linn maksab 1470 ja vanem 2500.

Linna lasteaias maksab vanem koha eest 8% miinimumpalgast, linn annab jooksvate kulude katteks üle kolmeaastaste eest 2020 krooni, lisaks tasuta kasutuses olevad ruumid ja inventar, riigi eelarvest tulevad seal lasteaiaõpetajate koolituse/enesetäiendamise kulud.
(meile makstav toetus on väikem eelkõige selle tõttu, et meie justkui osutaksime sotsiaalteenust- "hoiaksime lapsi" , mitte ei anna neile alusharidust).

Aasta tagasi oleksin tänuga ja alandlikult koha vastu võtnud ükskõik millises lasteaias.
Aga nüüd tean, et hea tahtmise juures saab sama rahaga paremini lastehoidu korraldada ja selle formaadi raames ka alusharidust anda.

"Love finds the way" ütleb inglise vanasõna.


Ma ei ole lasteaedade vastu. Tugev tsentraliseeritud süsteem on ilmsesti vajalik.
Kindlasti on lasteaedades tööl sama tubli ja kvalifitseeritud personal nagu meil hoiuski.


Aga ma olen selle vastu, et lasteaedades rakendatakse "närutamispoliitikat", mille tõttu vorm kahjustab sisu.
24 last rühmas on liiga palju. See on ju kõigile selge.
227 väikest inimest korraga õues (isegi kui õu on 3000m2)on liiga palju.
2 täiskasvanut 24 lapse kohta on liiga vähe.
Seda enam, et abikasvataja ju ka koristab ja katab laua. õues on 24 lapsega üks inimene.

Miks vanemad lepivad ülerahvastatud kombinaatlasteaedadega, kuhu nad teisest linna otsast oma lapsi viima peavad?
Defitsiit teeb alandlikuks? Ja nii on see ju ikka olnud...


Aga defitsiidi tekkimine/tekitamine/tolereerimine antud valdkonnas on valik, mitte paratamatus.

Ja meie aitame sellele kaasa kui me ei lähe kohalike omavalitsuste valimistel valima ja tolereerime lasteasutuste halle linu ja narmendavaid tekke, lasteaedade ülerahvastamist ja oma huvide ignoreerimist poliitikute poolt.

Meie hiljuti toimunud ümarlaual küsis Robert Närska, et mis meie väikeste hoidudega harjunud lastest siis saab kui nad 36-kohalisse kooliklassi minema peavad.

Aga miks peaks kooliklass olema 36-kohaline?


Ehk hakkab jää pragunema - tunnistan, et lausa kummaline oli kuulata, kuidas poliitikud (v.a. reformarid hr. Sasi isikus) nagu ühest suust meie ümarlaual toetasid lasteaiale alternatiivse hoiu loomise ja võrdväärse kohtlemise (s.t. rahastamise) vajadust.

Ootame valimised ära. Aga mitte passiivselt. Kõik lähevad valima. Ja Sina, Anu, ka.

Wednesday, September 30, 2009

Tuesday, September 29, 2009

Täiesti isiklikke ääremärkusi meie kohtumisest Tartu linna volikogusse pürgivate poliitikutega


Jutt käib siis sellest ümarlauast, kus mõni päeva tagasi osalesime. Aeg läheb kiirelt ja otsustasin teha oma kiirpostituse, pretensioonitult - umbes sedasi jutustaksin ma oma sõbrannale seda, ja nii jutustasin nüüd sulle, armas blogilugeja.

- Tartu reformarite üks esikujusid Jüri Sasi ei saa vist mitte ealeski aru, mille poolest väikesed hoiud head on. Sest ta on ise suure kooli juhtimise taustaga inimene ja sellesama mentaliteediga paneb ta paika ka väikesi lapsi: teeme uue suure lasteaia, saame veel mitusada last järjekorrast ära pandud! Ma ei kritiseeriks seda mentaliteeti, kui tegu poleks väikeste lastega, keda 24 kaupa rühmadesse "ära pannakse". Ja muidugi, kui mitte sellesama "paneme mitukümmend miljonit uue lasteaia ehitamisse" loosungi tõttu poleks me olukorras, kus lastehoidudes käivate laste pearaha ei saa tõsta ja meie seltsiliikmete keskmine kuutasu on lapsevanemale 2500 krooni kuus pluss toit (ning Tartu linna muude lastehoidude keskmine olevat 3000-3500 krooni kuus pluss toit).
Küsimus on valikutes, nagu ikka. Ja reformarid vist päris siiralt ei saa aru, et võimalik on valida pisikesed kodusarnased ja kodulähedased rühmad, pehmed väärtused, on võimalik investeerida otse inimestesse - ei, kui näiteks linnas on liiklust palju, ehitavad reformarid suure silla (nad ei mõtle, kas saaks lapsevanemaid säästa üle jõe saalimisest pisikeste lastehoidude võrgustiku arendamisega); kui lapsi on palju, ehitavad nad suure kombinaatlasteaia ja teise ja kolmandagi... "Sest maja jääb ju invetseeringuna alles aastakümneteks!" kõlab Jüri Sasi väide, ja tal on ta õigus.
Saalist tuli roheliste esindaja kriitika, mida toetas ka isamaaliitlane, rahvastikuteadlane Jüri Kõre: et jah, kas oli nüüd ikka mõtet ehitada hiigelsuuri ja -kalleid lasteaedu juurde, kui nagunii on demograafiline olukord muutumas ja lapsi jääb tulevikus vähemaks. (Eks saab ju Lotte lasteaia 15 aasta pärast Lotte vanadekoduks ümber ehitada, ilma naljata, saab küll :). Ja rahvaliitlane Robert Närska ütles: "Teate, äkki tõesti ei maksaks raha betooni peksta, pekskem raha parem otse lastesse!" Meie noogutasime: muidugi, raha ikka pigem lastesse kui majadesse! (vabu pindu, kuhu väikeseid hoiurühmi teha, leiab linna pealt piisavalt ka praegu. Kui oleks vaid hoidude asutamine lihtsam ja ülalpidamine odavam...) Ning, vaadates kaugemale: igal juhul on lastehoidude süsteem paindlik, see oleks eelkõige era(üüri)pindade peal ning kui linnal on vajadus lasteaia/hoiu kohti vähendada, käiks see palju valutumalt kui suurte lasteaiamajade olemasolu puhul.

- Mõteluskoht oli Sasi poolt (ka varem korduvalt) tsiteeritud Tartu munitsipaallasteaedades käivate lapsevanemate rahuolu-uuring mõne aasta tagusest ajast. Minu peamine küsimus on: kas küsitletud lapsevanemad üldse teadsid midagi lastehoidudest kui alternatiivist? Sasi tsiteeris uhkusega, et vaid 2% vanematest tahtsid oma last panna lastehoidudesse. Meie selts annab igatahes endast parima, et üldse inimesed teada saaksid, mis see lastehoid on, oleme alles selles faasis, et väga paljud ei teagi. Kui uuring on aastast 2003, siis sel ajal teati veel vähem.

- Mina üritasin kiirelt esitada ka mõtet, et lastehoidude võrgustiku toetamine aitaks kaudelt ka lasteaialapsi: eelkõige sellega, et loodetavasti väheneks siis peagi ka rühmas olevate laste arv tagasi "normaalsele", ehk siis 24 lapse asemel 20. (Mul on tõesti platooniliselt, aga siiralt kahju neist lastest, kes nii suurtes rühmades peavad hakkama saama.)
Tjah, mitu korda, eriti kohtumise alguses tammusime ikka teema juures lasteaed versus lastehoid. Ja tegelikult ei taha me ju neid vastandada, tahame seda, et oleks koos eksisteerimine, igale lapsele ja igale perele just neile antud hetkel sobilik valik.

- Kindlasti huvitab sind, armas lugeja, et mida siis erinevad parteid vastasid lastehoiu ja eelkõige selle rahastamise (suurendamise) teemal. Ausalt öeldes tegime nendega lausa kaks ringi, kus üritasime konkreetset vastust saada, ja kui ma nüüd õigesti neid mõistsin, siis nii rohelised, Rahvaliit, IRL kui Kesk pooldasid seda, et tuleks lastehoiulaste pearahasid toetada. Isegi vist reform arvas lõpuks seda, aga ma pole päris kindel. (Samas, respekt härra Sasile, kes tegelikult on ainsana kogu sellest meiega rääkinud poliitikute seltskonnast antud ala tegevekspert, on lasteaedade-hoidude valdkonna eest vastutanud mitu aastat, ja on sellevõrra realistlikum ja skeptilisem! Kui ta hakkas rääkima sellest, et ka lastehoidudele tuleks teha mingisugune kvaliteedi eristamine, tagasiside, õppeprogramm vms, mille alusel konkreetseid hoidusid rohkem usaldada ja ka toetada, siis hakkas juba temagi jutt lastehoiusõbralikumaks-positiivsemaks muutuma.)

- Üks elevushetk oli meil siis, kui sotsdemokraat Heljo Pikhof avaldas arvamust, et lastehoid ja lasteaed peaksid olema vanemale täpselt ühes hinnas (ehk siis näiteks 400 krooni kuus). Meie, seltsi esindajad, kes olime kokku tulnud mõttega, et peame poliitikutele selgeks tegema, et meie lastehoiu-maksukoormust vähendataks, ei osanud nii suurt "heldust" oodata. Kiirelt sõnastas Postimehe ajakirjanik Martin Pau küsimuse, mis ilmselt kõigi meie peades tekkis: aga mille järgi siis valida, kes saab lastehoidu ja kes saab lasteaeda?
"Mis mõttes, mismoodi valida? Kindlasti jätkub nii lastehoidudele kui ka lasteaedadele tahtjaid," ütles Pikhof. Saal muigas: no kes paneks sama hinna eest oma lapse suurde rühma linnalasteaias, kui saaks väikesesse inimsõbralikumasse rühma?
Mina igatahes arvan, et sellisel - hüpoteetilisel - juhul voolaksid lasteaia tühjaks lastehoidude suunas ja tekkiks mingi altkäemaksu-korruptsiooni teema. Keegi väljendas sama mõtet ka saalist, mispeale tuli siiras reaktsioon (samuti saalist): "Aga kuulge, miks me siis matame raha sellistesse kohtadesse, kuhu tegelikult lapsevanemad oma lapsi viia ei tehaks, kui neil valikut oleks?"
Muidugi, saalis olid eelkõige lastehoiuga seotud inimesed, igatahes meil oli küsimus Pikhofile: kuidas siis valida? See jäigi õhku.
Ei sobiks kindlasti see variant, mida Pikhof põgusalt mainis, et paljudel lastel on hädavajaduseks väike lastehoiurühm ja nendele siis andagi hoiurühma võimalus – olgu siis allergia tõttu või psühhiaatri soovitusel (seda lugu mainis meie MTÜ juht Pille, kuidas meie seltsis on üks laps, kes psühhiaatri soovitusel väikesesse rühma toodi) – aga enamasti ei ole ju hädavajadust! On lihtsalt lapsevanema "tunne", et laps ei kohane suures lasteaias.
Nii et: mina jään ikka selle juurde, et hinnad peavad olema kuigivõrd erinevad. Nõnda et lapsevanem siiski mõtleks veidi ka rahakoti peale (Muide, üks teema, mis tõstatus, sotsiaalraskustes perede puhul on linnal olemas toetus, kui nende lapsed käivad lasteaias, aga lastehoiulastele need toetused ei laiene.)

- Võrdne pearaha, võrne pearaha! See oli fraas, mille juurde ikka tagasi tulime. Meie MTÜ juht Pille Rives esines ka arvutusega: kui lastehoiulapse pearaha tõstetaks linnalasteaialapse pearahaga võrdseks, siis väheneks näiteks Veski hoiu makse poole võrra: praeguse 2500 krooni kuus asemel tuleks makseks 1250 krooni kuus. Ja see oleks juba õiglasem hind!
Mina julgesin esineda arvamusega, et "me saame ju aru küll, et lastehoiu väike rühm on luksus, ega me arvagi, et see peaks meie lastele tasuta olema", mispeale proua Pikhof mind noomis, et miks ma sellist sõna kasutan. Ise jään küll selle juurde, aga võibolla lihtsalt mõistame sõna "luksus" erinevalt. Minu jaoks tähendab luksus seda, et lapsel on võimalik suhelda oma kasvatajaga näiteks viiendik kasvataja tööajast, mitte näiteks üks kahekümneviiendik, kuigi ta (laps) ju saaks hakkama ka selle viimasega.

- Üks teema, mis minu meelest liiga vähe kajastamist ja lubadusi sai, oli see, et miks ei ole linnavalitsuse juures inimest, kes oleks kursis lastehoidude teemaga. Seda olla kuuldavasti veeretatud sotsiaalosakonna ja haridusosakonna vahel ja nüüd on meil üks ametnik, kes vastutab lastehoidude eest muude töökohustuste kõrvalt.

- Mainisime ka seda, et Soomes on perepäevahoidude ja rühmapäevahoidude lastehoidjad kogu täiega kohaoiku omavalitsuse palgal ja kõik see süsteem on kohalike ametnike hallata. Isiklikult arvan, et see olekski kõige parem ja läbipaistvam süsteem, aga samas saan ka aru, et seda oleks Eestis praegu raske reorganiseerida: liiga palju FIEsid ja Oüsid on juba tegevuses.

- Arutlesime ka nö tagasisideme üle. Roheline Jüri Ginter, haridusteadlane, arvas, et lastehoiulastele peaks tegema tasemetestimist (see sõna tekitas saalis negatiivset elevust!), IRL esindaja Jüri Kõre tõi välja, et tagasiside ja vanemate-kasvataja suhe on väikeste lastega hoiuvormi puhul nagunii palju tihedam. Vanematele kvaliteedi teema probleemiks ei olegi. Saan aru, et probleem tekkib just rahastajatele ehk poliitikutele: kuidas rahastamise (tõstmise) korral eristada niiöelda terasid sõkaldest. See jäigi mu meelest õhku: kuidas seda teha? Praeguse rahastamise süsteemi puhul on paraku nii, et ühtemoodi saab suhteliselt väikest lapse pearaha nii kõrgharitud superpedagoogiga rühm kui 160tunnise koolituse teinud hoidjatädi - ja võimalus linnalt rohkem toetust saada on juhul, kui lastehoid muutub eralasteaiaks.

- Ma ka küsisin seda Sasilt otse, kas meie tee peaks tema meelest olema eralasteaiaks muutumine, et rahalist toetust linnaltb saada, aga vastust ma oma meelest ei saanud (eralasteaiaks muutumise tee on valinud näiteks Puhhi lastehoid, ja 18lapselised rühmad eralasteaedades on just alustamas katoliku kooli juures ja TERAKESE juures ning NB, alustavad eralasteaiad saavad linnalt investeeringutoetust ja suuremat pearaha! Lastehoidude seisukohalt on see ebaõiglane).
Igatahes tundub see vale, kui meie tee peaks olema eralasteaiaks muutumine - meie, Tartu Lastehoiu Selts oleme poolkogemata, aga üha veendunumalt seda asja ajamas, mida Skandinaaviamaades nimetatakse rühmapäevahoid ja perepäevahoid: kodune atmosfäär ja pisikesed rühmad ja üks konkreetne turvaisik lastele. Lastaed on suurem. Lasteaed on ka hea, aga meie ei aja lasteaia-asja, me lihtsalt palume, et korralikke kvaliteetseid lastehoiurühmi lasteaia kõrval võrdse valikuna aktsepteeritaks ja linna poolt toetataks. (Seda teemat me isegi seekord ei puudutanud, et linnal ju ei jätku lasteaiakohti ning me oleme oma vabast ajast-rahast-energiast linna tegemata tööd teinud, nii see muidugi on..)

- Iseenesest, mulle tundub, nõustusid ju selle kolmetunnise vestluse jooksul erinevatel hetkedel kõik poliitikud, et lastehoiulapsi ja lasteaialapsi tuleks võrdselt pearahastada! Nii et kes iganes tuleb Tartus võimule pärast valimisi, loodame head koostööd! :)

Monday, September 28, 2009

Meediakajastust Tartu Postimehes septembris 2009

"Lastehoiuselts näeb ennast varuvalikuna"
http://www.tartupostimees.ee/?id=159749

"Tartu Lastehoiuselts kutsub parteid kohvile"
http://www.tartupostimees.ee/?id=167269

"Lastehoiu tulevik: valada betooni või toetada erahoidu"
http://www.tartupostimees.ee/?id=168013

"Poliitikud kahtlevad uute lasteaedade vajaduses"
http://www.tartupostimees.ee/?id=168680

Monday, August 31, 2009

Anname teada vabadest kohtades

- Veski rühmaga (Veski 2) oodatakse liituma 3-5 aastast last. Rühmas on 10 kohta, hubased ruumid, lähtutakse waldorfpedagoogikaelementidest, hoidjad kogemustega pedagoogid, 2x nädalas muusikapedagoog, 2x nädalas eurütmia.

- Mäe rühmaga (Mäe 33) oodatakse liituma 2 vähemalt kolmeaastast last. Rühmas 15 kohta, waldorfpedagoogika, muusikatunnid, aktiivselt rühma töös osalevad lapsevanemad.

- Tolstoi rühma (Tolstoi 6a) oodatakse lapsi vanuses 1,5-3 aastat. Rühmas 5 kohta, kodune miljöö, hubased ruumid.

Huvi korral palume meilida lastehoiuselts@gmail.com

Tuesday, May 19, 2009

Hiie rühm (Tähtvere-Vaksali piirkond) otsib ühte last juurde

Nüüdseks on selge, et meie rühm otsib ka ühte last juurde, alates septembrist. Eelistame poissi, sest rühmas on hetkel vaid üks 2,5 aastane poiss.
Eelistame last, kes on saanud juba 3 aastat täis.
Kuumaks on 1200 krooni ja toimumisaeg on 10(.30) kuni 17!
Rühmas on viis last vanuses 2,5 kuni 5.
Ja oleme vist juba leidnud hea kasvataja ka. (eelmine kasvataja läheb ära kodule lähemale, Karlova rühma).
Keda huvitab, ühendu epp.petrone@gmail.com

Sunday, May 17, 2009

Hiie rühm otsib uut hoidjat alates sügisest

otsime alates 1. septembrist meile, Tartu Lastehoiu Seltsi Hiie rühma (5 last, vanuses 2-5 aastat, tööpäev on 7 tundi) HOIDJAT. Meil on mõnus rühm, privaatne mänguplats, hoid toimub eramajas - võite lugeda siitsamas blogist, minu ja Heleni kirjutatud postitused kajastavad selle rühma tegevust.)

Ja see oleks mõistagi ametlik töökoht (sots.maks, haigekassa kaart, tööandja on Tartu Lastehoiu Selts).

Keda siis otsime?

- Sel inimesel peab olema läbitud lastehoidjate kutseeksam või peab tal siis olema kõrgem pedagoogiline haridus.

- Sooviksime, et tal oleks ka mõningane praktika, kogemus lastega töötamise vallas.

- Teadmiseks võib ka võtta, et vaja on kombineerida siis nii pisemaid kui suuremaid - tavaliselt on nii, et pisemate lõunaune ajal saab kahe suurema tüdrukuga kirjutamist ja lugemist teha. Kindlasti sobib ka tavalise lasteaiakasvataja kogemusega inimene, aga peaks arvestama, et natuke tuleb end ümber suunitleda: eri vanuses laste väikeses rühmas toimub pigem sujuv koostöö ja õppimine läbi mängu, vähemasti ma olen aru saanud, et suurtes lasteaedades on lähenemine veidi teine.

- Nõudepesu ja söögijagamine käib ka selle ameti sisse, aga see pole minu pealtnähtud kogemuse järgi probleem. (Sest kõrval on vaid viis last ja neist kaks on juba nii suured, et aitavad ka ise väiksemaid hoida.)

- Praegu on veel lahtine, aga võib juhtuda, et meil oleks ruumi ka selle kasvataja enda lapsele (võibolla isegi kahele lapsele).

- Töötamise kellaajad on lahtised, aga võimalik, et 10-17.

- Isiklikult eelistaksin, et kasvataja elab kusagil meie linnaosas: Tähtvere, Vaksali, Supilinn on meile lähimad, Karlova pole ka väga kaugel. Perepäevahoidude üks mõte on ju ka see, et ei peaks igapäevaselt oma laste hoidmiseks autot kulutama, meie ühist linnaõhku reostama. Aga noh, see on juba natuke teine teema.

- Kui leiame sobiva inimese, siis tööleping temaga tuleb vaid aastaks; samas sobivuse korral seda pikendatakse. Ilmselt ei lähe Hiie rühm kauem edasi, aga … esiteks, kunagi ei tea, võibolla läheb ka?, ja teiseks, Tartu Lastehoiu Seltsil on mitmeid rühmi ja ka mitmeid plaane uuteks rühmadeks.

- Haiguslehel olemise jaoks on meil ka olemas asendaja variant (kuigi samas, loomulikult loodame, et haiguslehte väga palju ei tuleks…)

Sai vist kõik kõige tähtsam kirja…

Igatahes võib ühenduda epp.petrone@gmail.com.