Friday, June 27, 2008

Vanakraamikaupmees


Millega me siis tegeleme?
Mina näiteks olen viimased kümmekond päeva tegelenud kasutatud mööbli kokkuotsimisega lasteaedadest. Asi sai alguse sellest, et üks meie seltsi liige nägi, kuidas ühest lasteaiast voodeid välja visati. Kiirustasime siis kohale ja selgus, et neid on seal veel, lisaks pisut muud mööblitki. Muu hulgas selgus, et nad on hulgaliselt mööblit lasknud lihtsalt kütteks lõhkuda või prügimäele saatnud... Oi, kuidas minul, taasakasutuse tulisel pooldajal see hinge kraapis!



Ja siis koitis mul tuluke: võib ju olla, et teisteski lasteaedades vahetatakse mööblit välja ja tahetakse vanast lahti saada. Ja võib-olla suudaksime nii mõnegi auväärse ja paljunäinud mööblitüki elu päästa, säästes loodust ja võimaldades kärpida seltsi eelarvekulusid, millest esmased inventariinvesteeringud moodustavad päris suure osa. Sest meil on vaja voodeid, laudu, toole, kape, riiuleid... Kõige kallimad ongi voodid, need üksteise peale tõstetavad. Uuest peast maksab üks voodi, mis tegelikult on vaid jalgadeta voodiraam ja -põhi, umbes 1000 krooni.
Seoses selle helistamismaratoniga on mul tekkinud nii palju mõtteid, mis kõik siia postitusse sugugi ära ei mahu, aga mõned neist siiski.
Esiteks, parem hilja kui mitte kunagi - aga, kui me oleks helistama hakanud umbes kuu või paar varem, oleks me palju rohkem kraami saanud. Sest ma olen seda kuulnud liigagi tihti: "Oi, oleks te varem helistanud, me just lasime oma voodid tükkideks lõhkuda" või "Jah, meil oli küll mööblit üle, aga ruumi polnud ja me lasime kõik prügimäele viia."
Teiseks, see paratamatu eluseadus, et pakkumine ja nõudlus ei taha kohtuda. Pakkujad ja vajajad ei oska kokku saada. Lasteaedadel oleks tegelikult hea meel olnud, et me nende jalgu jäänud kola ise ära viime. Neil ju hulga kergem. Enamik lasteaedu, kus midagi on pakkuda olnud (neid oli umbes neljandik kuni kolmandik Tartu aedadest), on meie pärimise peale päris rõõmsad olnud ja usinalt oma keldrid üle vaadanud.
Kolmandaks, taaskasutuse idee iseenesest. See ei ole Eestis massidesse levinud, no kohe üldse pole. Parimal juhul piirdub see lapsele second-hand riiete ostmisega. Mina olen muidugi eriline friik, mina olen oma lastele poest uuena ostnud vaid aluspükse, sokke ja sukkpükse. Ja paarid jalanõud. Ja mõned villasärgid ja mütsid. Ülejäänud on tulnud sugulaste-sõprade käest või second-hand poodidest. Kodus leidub meil uusi asju samuti üsna vähe, kui köögimajandus välja arvata. Meie uhke elutoalamp, milel kohta keegi iial ei arvaks, et see on taaskasutuses, on pärit ühest vahvast Võru vanakraamipoest. Vanema lapse voodi saime freecycle-listi kaudu (siin ka aadress: http://groups.yahoo.com/group/tartufreecycle/), suur osa mööblist jäeti meile "päranduseks", kui ostetud korterisse sisse kolisime. Värske värvi ja veidi fantaasiaga saab enamikust kolemööblist üpris lihtsa vaevaga ilusmööbel. Hingega pealekauba.
Aga tagasi lastehoiu juurde. Oleme hetkel pisut pigis, sest Tartu linnavalitsus on meile justkui lubanud investeeringutoetusi (sellekohane protokoll on olemas), aga nüüd katsub lubadusest mingitel segastel asjaoludel kõrvale hiilida. See, et ma olen kulutanud märkmisväärse arvu töötunde, et helistada läbi lasteaiad ja käia asju kohapeal vaatamas, lisaks minu telefonikulu ja asjaolu, et meie tegelik investeerimisvajadus on seega vähenenud - on see nüüd humanitaarabi Tartu linnavalitsusele või eeldatakse, et asi peakski nii käima?
Igatahes on meil nüüd mööblit natuke rohkem, kui enne. Põhiliselt küll toolid, mis tuleks ilmselt üle värvida ja neile rõõmsam fassaad tekitada.
Ja kui kellelgi meie lugejatest tuleb veel mõni hea mõte, et kust saada hoiurühmadesse vajalikku mööblit (eelkõige neid voodeid, aga ka muud), siis palun andke teada! Puhume vanadele asjadele hea meelega uue elu sisse!

Thursday, June 19, 2008

PKI koolitab Puuetega laste hoidjaid!



Koolitusele registreerumise lõpptähtaeg on 02.juuli 2008.
Koolituse kestus august-oktoober (R-P, kokku 22 8 tunnist päeva),
kutseeksam on novembri alguses.

PKI-l on algamas Sotsiaalministeeriumiga koostöös projekt Puuetega
lastele Lapsehoidjate koolitamiseks. Koolitus maksab inimesele 300.-,
ülejäänu maksab
kinni projekt. Eesmärgiks on saada piisavalt inimesi, kes hoiaksid
puudega lapsi.
Soovijad uurige asja!

Annan hea meelega täpsemat infot ning ootan tagasisidet e-mailil
kristin@pki.ee või telefonil 56 477 622.

Tuesday, June 17, 2008

Uusi lugusid ja NB! üleskutse

Vahepeal oleme avaldanud kaks uut arvamusartiklit:

Pille Rives: kas tõesti vanemate või hoopis linna valearvestus?


ja

Epp Petrone: reportaaž tuuleveskitega võitlemiselt.


Seis on praegu selline, et linnalt pole me ikkagi saanud inventaritoetust, kuigi selle kohta on lausa linnavalitsuse protokoll olemas, et meile see mitu kuud tagasi lubati... Aga äkki homme tuleb? Seni oleme asju oma rahade eest ostnud.

Ja esimeste rühmade vormistamine on enamvähem lõpule viidud, sellega seoses võibki teha üleskutse: aktiivsed lapsevanemad, mis iganes linnaosas, võtke ühendust lastehoid@gmail.com, aitame teid, kui tahate oma lastele rühma luua! See ei olegi nii keeruline. Vaja on paar kohahädas last(evanemat), leida kinnisvara (mis võib olla ka suhteliselt väike, kui teha väike rühm) ja kutsetunnistusega või pedagoogilise kõrgharidusega kasvataja.
Kuna meil on kasvatajatega viimasel ajal kontakte tekkinud ja samamoodi on sihikul mitu sobilikku kinnisvaraühikut, siis... mis meil puudu on? Õige ;) - uute rühmade lapsed. Või peaks otse ütlema: aktiivsed lapsevanemad.

Saturday, June 14, 2008

Anname teada

Kuna meie poole on viimasel ajal päris palju pöördutud , siis annan teada, kaugele oleme jõudnud.

Reedel, 13ndal, viisin paberid tervisekaitseinspektsiooni.
Kõik meie lastehoiuruumid on ametnikele ette näidatud ja heakskiidu pälvinud, veterinaarametit on nõuetekohaselt teavitatud tegevuse alustamisest (see puudutab toitlustamist).

Seega, armsad seltsi liikmed ja muud huvilised, loodame juulis saada tegevusloa ja augustis-septembris avada esimesed rühmad.

Hiie 32 (5-6 last), Veski 2 (9 last), Mäe 33 (18 last), Tolstoi 6 (5 last).

Tolstoi teise rühma avamine lükkub paraku meist mitteolenevatel põhjustel oktoobrisse (omanik ei jõua remonti enne septembrit valmis).

5 meie seltsi liikmete last leiab hoiukoha Koidu keskuses.

Rühmad on komplekteeritud ja leitud on ka toredad kasvatajad.

Kohamaks rühmades jääb sõltuvalt laste arvust, rendipinna hinnast ja lahtiolekuaegadest vahemikku 1500-2500 krooni.

Mäe tänava vanemad on linnavalitsuse heitlike lubaduste kiuste asunud ise remondiraha koguma ja kõik teised rühmad on oma ruumides ära teinud vajalikud elektritööd, et ruumid ikka nõuetele vastaks.

Tahaksin julgustada neid vanemaid, kelle lapsel pole hoiukohta, meiega liituma, et uusi rühmi luua.

Meie listis on lapsi erinevatest linnaosadest, kes pole mahtunud meie sügisel avatavatesse rühmadesse.
Võime teid kokku viia oma linnaosa vanematega, kes on sama probleemi ees.

Meie oleme oma lastele sügiseks hoiukohad teinud, võite teha teiegi.

Thursday, June 5, 2008

Vahepeal ilmunud artiklid


Siin on minu sulest Pere ja Kodu pikk lugu sellest, mis on perepäevahoid.

(Hetkel on seal netiväljaandes küll pildiallkirjas valed nimed, pildil on ju Kärt Metsoja oma laste Tuule ja Leenuga, aga loodetavasti parandab toimetus kribinalkrabinal ära; ajakirjas on õiged nimed.)

Ja siin on eilne SL Õhtulehe lugu lasteaiakohtade kriisist ja muust.


(Selles loos, samamoodi, on pildiallkirja suudetud viga tekitada. Meil oli parasjagu lastehoiuseltsi koosolek, kui fotograaf meie hoovi saabus, aga allkirjast võib välja lugeda, justkui Ilona oleks oma lastega pilootlasteaiarühmas. Tegelikult istub Ilona koosolekul ja süles on tal hoopis minu, st Epu laps ;)

See selleks, meediaveskid paraku jahvatavad vigaderohkelt, aga ikkagi on hea, et need asjad ilmuvad ja saame niiöelda sõna levitada.