Friday, February 29, 2008

Thursday, February 28, 2008

Katkend kirjast. Ehk - heategevusliku rahasüsti küsimine?


teema:
MTÜ Tartu Lastehoiu Seltsi Tähtvere rühm pöördub Lions Club Eesti Tähtvere rühma poole

katkend:

"
Nagu näha, ei soovi linnavalitsus meile maksta sedasama pearaha, mida saab linnalt kaudselt lasteaias olev laps (ca 3000 kr kuus on ühe lapse halduskulud). Me ajame edasi seda asja edasi, aga see võtab aega. Samas on meil juba potentsiaalselt olemas võimalikud ruumid, kus peaks kohe hakkama maksma renti ning kuhu tuleks osta mänguväljaku sisustus...

Ja palve teile, kas oleks võimalik, et te aitate konkreetselt meie Tähtvere rühma, kuniks saame linnalt suurema ametliku toetuse? Ilmselt on siin nõiaring: linnavalitsus ei võta meid enne piisavalt tõsiselt, kuni me pole tõestanud, et suudame rühmad käima panna, ja neid ei saa käima panna enne, kui pole raha. (Ja raha pole meil endil piisavalt sisse süstida, sest me ei saa tööle minna, ja tööle ei saa me minna, sest meil pole lastele lasteiakohti jne...) Nii jõudsimegi mõtteni, et praeguses etapis aitaks väga, kui saaksime mõnevõrra heategevuslikku abi.
"

Sellise kirja saatsin äsja teele! Kui teil tuleb veel pähe mõtteid, soovitusi, kust küsida heategevuslikku raha, siis avaldage arvamust. Võibolla hoopis mingi kohalik ettevõte. Tundub, et meedia on meie teemast huvitatud ja sellele toetajale võib ehk osaks saada ka hea mainimine meedias.

Meie seisukohast võttes, siin on praegu kaks perspektiivi segamini. Lühiajaline (kiirelt rahasüsti vaja, et asi toimima hakkaks) ja pikaajaline (et meie tegevusest saaks kogu lasteaiandus paremini korraldatud, aga see võtab aega ;).

Päris huvitav teema: mis sai lubatud Supilinna lasteaiast?


Ma olin eelmisel nädalal kirjavahetuses ühe lapsevanemaga, kes püstitas küsimuse: MIS SAI TARTU SUPILINNA LASTEAIAST? Kopeerin ta kirja:

"
Viis aastat tagasi oli linnaplaneeringutes ette nähtud, et Supilinnas Oa
tn ja Emajõe vahelisel alal valmib lasteaed 2007. aastaks. Nüüd on see
millegipärast plaanist maha võetud. Haridusosakonnast Meeri Tampere
sõnul kehvade ligipääsuteede tõttu.......! Supilinna mudatänavad on ju
linnavalitsuse peavaluks ammuilma. Kurb kui sellepärast ka lasteaed
ehitamata jääb.
Unistan lasteaiast, mis asuks kodu lähedal või kodust kesklinna suunas.
Supilinna kolisimegi soovist elada ühistranspordi ja autovaba elu.

Supilinna lasteaed oli plaanis ehitada nn EUROPAN-i alale, st Kartuli,
Oa, Kauna tn (see on ilma elumajadeta kõnnitee konnatiigi ääres) ja
Emajõega piiratud alale. Sisestasin Googlisse "EUROPAN-i ala
detailplaneering" ja sain kaardi lahti sellise viitega:

http://info.raad.tartu.ee/planlisad.nsf/ba4b2104fd73685fc2256ced00345489/06d8f97f1ba0119cc2256e74002cd668?OpenDocument

Algselt oli see kavandatud kõige lõppu Kauna tn äärde, siis Supilinna
noorte peredega kogusime allkirju ja avaldasime arvamust, et see jääb
liiga kaugele linna äärde ja võiks tõsta lasteaia linnale lähemale ning
elumajad kaugemale. Meie kirjaga arvestati, nüüd on lasteaed kavandatud
Marja ja Meloni tn pikenduste vahele jõe äärde. Praeguses situatsioonis
tundub meie ettepanek mõttetu snoobitsemisena, pole enam tähtsust, kas
hoone asub mõnikümmend meetrit siin- või sealpool, peamine, et lasteaed
ise üldse olemas oleks!
See allkirjade kogumine oli aasta 2002 lõpus või 2003 alguses, enam ei
mäleta. Siis jäi mulle meelde, et 2007ndaks pidi lasteaed valmima,
arvutasin, et mu 2002 sündinud poeg jõuab veel seal aastakese käia.
Mis põhjustel see EUROPAN-i ala välja arendamata jäi suure
kinnisvarabuumi ajal, on mulle teadmata. Kehvasid ligipääsuteid mainis
Meeri Tampere mulle eravestluses.
"

Selline lugu. Ja Supilinnas pole siiani lasteaeda, kuigi noori peresid ja kodusid on sinna aina juurde tekkinud... Eks nad siis veavad mujale linna või kasutavad mõnda muud ebamugavat varianti.

Kui siia satub kohahädas Supilinna lapsevanemaid, siis võtke ühendust meiega, rühma alged on olemas!
Samuti Tammelinna omad (vt ka eelmine, Ilona postitus, ja lisaks tuleb Tammelinna veel teine rühm).

Üks lastehoid avatakse Tammelinnas.

Tammelinnas avatakse lastehoid. 39-aastane kahe 5-aastase lapse ema avab hoiu. Neil on suur aed ja plaanis 2 tuba majast hoiule eraldada. Kohti oleks umbes kolmele lapsele. Naine on koolituse läbinud. Liivakasti veel õues pole, aga plaanitakse teha.

Kui linn maksab 2000.- pearaha, siis vanemad peaks maksma 1000.- kanti veel.
Tammelinna elanikud-uurige asja.
Kontakt:52 51 896
holzland@hot.ee

Postimehe looga seoses: rääkides võrdsusest!

Härra Jüri Sasi räägib Postimehe ajakirjanikule, et poleks ju võrdne nüüd aidata neil 1000 lapsel hoiukoht leida ja pidada. Viidates, et juba toimivad lapsehoiud saavad pearaha 2000.- ja meie ei peaks siis ka ju 3000.- saama. Härra Jüri Sasi! Kõike saab võrdseks teha muideks väga lihtsalt--- tuleb pearaha võrdsustada, ükskõik kas lapsed on lasteaias või hoius!

Väga veider on lugeda võrdsusest - Linn ei täida oma seadusandlikku kohust tagada koht lasteaias ja ei kavatse ka suuresti toetada emade omaalgatust. Tudengina olen ma oodanud hetke, kus mu lapsed on nii suured, et ma saaks lõputööd teha ja lõpetada, kui ma nüüd (2000.- pearahaga linna poolt ) pean ise tasuma hoiu eest 2500.- lapse pealt on minu kulu ainuüksi lastehoiule 5000.-

Ma pole ärimees! Ja paljud Tartu elanikud pole! Ja isegi kui on, siis VÕRDNE on, et kõik maksavad natukene rohkem ja linn toetab KÕIKI LAPSI võrdselt!

tõstku siis kõigil lastel lasteaiamaksu 50.- krooni võrra ja leidku see raha, et koheldaksegi võrdselt kõiki lapsi!

See vastus on väga vihastav, härra Jüri Sasi!

Tuesday, February 26, 2008

Lastehoidja koolitus nüüd Tartus!

PKI korraldab lapsehoidjate koolituse- saab kutsepaberi- nüüd 1.märtsist. Viimane päev registreerida on 29. 02. (www.pki.ee)


Kõik, kes plaanivad enda laste kõrvalt ka teisi lapsi hoida ja soovivad pearaha, tulge koolitusele!
Kõik, kes soovivad rühmas kasvatajateks saada, andke ka märku!

Hetkel tundub, et Karlovas tuleb rühm tõenäoliselt Tahe 4 ruumidesse, kus linn teeb kõrvale mänguväljaku ja sinna tulevad nagunii ka Audentese erarühmad. Kui Karlovast on keegi, kes enda pool soovib lapsi hoida--meil on huvilisi registreerinud ja kui on veel emmesid, kes aitaksid rühma elluviimisel kaasa- siis varsti võiksime kõik koonduda ja arutada, millist rühma keegi tahab.

Ümarlaual selgus ka, et Koidu KODU plaanib peatselt hommikupoolikuti kuni kella 14.00-ni ja laupäeviti-pühapäeviti 4 h lapsi hoida-kutseeksami läbinud kasvataja hoiab siis. Seega- Karlova vanemad-- vahest aitab teid seegi, kui mõnel päeval nädalas hommikuti last hoidu saab anda!
Kristlikus kodus on siis hoiuluba olemas ja küsimuse all on ainult mil määral rahastada-mis on tunni tasu, aga uurige asja!

Kõik huvilised, näeme siis kutseeksami koolitusel.

Meie uurime:

  1. Kas päevahoidu pannes laps kõrvaldatakse linna järjekorrast?
  2. milline siis rahastatus on, kas saame võrdselt lasteaia lastega pearaha 3000.-
  3. kas Tähe 4 ruumidesse saab kevadel rühma.
  • endiselt otsin kutseeksami läbinud kasvatajat, kes oleks valmis töötama täiskohaga!

Asjad edenevad!

Tuesday, February 19, 2008

Guugeldasin "lasteaiakohti"

Ma praegu valmistan ette kahte artiklit lasteaiakohtade teemal - Eesti Päevalehte arvamuslugu ja Eesti Ekspressi reportaazhi. Sellega seoses otsin netis veel materjale, panen ka siia teile lugemiseks linke:

http://www.tartu.ee/?page_id=1533&lang_id=1&lotus_url=/kkkk.nsf/Web/koik/82E548EE4DCF21ADC225706800442D8A
Nagu näha, pole midagi uut siin päikese all... Sama probleem, et lasteaiakohti ei jagunud, oli hädaks 1997 ja 2005. Ning ka vastus on leitud - MTÜ, pisike lastehoid!
Mul on siin küsimus: mis on selle MTÜ ja meie oma vahe? ´Ka Perekasvatus Instituut toimib ju tänaseni, oli koos meie Ilonaga just ümarlaual. Kui ma õigesti aru saan, siis vahe on see, et meie nõuame linnalt pearaha ja toetust - nõuame seda, et kohtadeta lapsi koheldaks võrdselt nendega, kes on saanud riiklikud kohad.

Edasi, google-otsing tõi minu enda blogi juurde, kus ma kurtsin enne Tartusse kolimist - KUI raske on kohta saada.
http://eppppp.tahvel.info/?p=356

Ja ohhooo, häid uudiseid - äsja on vastu võetud määrus, 1,4 miljardit krooni on eraldatud, omavalitsused saavad taotleda seda lasteaiakohtade juurde loomiseks.
http://www.postimees.ee/240108/esileht/siseuudised/308049.php?valitsus-kiitis-heaks-programmi-igale-lapsele-lasteaiakoht

Ja siin kirjutab sellest määrusest ning projektist "Igale lapsele lasteaiakoht" täpsemalt reformar Tõnis Kõiv
http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/378

Ja siin on reformierakonna programm lasteaiandusega seoses (otsisin need üles, sest nemad on Tartu valitsejad ja just nende otsus on, kas MTÜ Lastehoiu Selts saab siin oma lastele pearahad... või ei saa.)
http://www.reform.ee/ee/poliitikad/reformierakond-seisukohad-poliitikad/perepoliitika/lasteaiad


Ok, praegu lõpetan ja lähen lapsega õue jalutama... Aga minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt saaks selle meie skeemi järgi neid kohti kõige rohkem juurde luua. Mitte ainult Tartus, vaid igal pool mujal ka.

Üks mõte - keskkond ja lasteaiakohad


Kõigepealt kiiruudised
- Pille ja Margit kohtusid eile aselinnapea Jüri Sasiga ja viisid talle hea uudise - et me aitame Reformierakonnal nende valimisloosungeid täide viia... ning üritasid, loodetavasti edukalt, mõista anda, et me oleme tõsised partnerid (või vastased) ja oleme valmis minema kohtusse linnavalitsuse vastu ;) ning et poliitikutele on igas mõttes kasulikum teha meiega koostööd ;). Kokkuvõttes: Mäe tänava rühmale on "broo" antud ja tegeleme uute rühmade moodustamisega.
- Helen käis vaatamas Kooli tänaval imetoredat kohta, mispeale ta hundirattaid viskas... Nii et kes teab, ehk on ka Tähtvere rühmale peagi ruumid leitud.
- Ja Pille annab täna aktiivselt intervjuusid: KUKU-raadio, Postimees ja Eesti Päevaleht. Kõiki huvitab see lasteaiakohtade ja kodanikuühiskonna teema. Tore.

Aga nüüd siis minu mõte. Nimelt - kuidas on seotud lasteaiakohtade loomine ja linnakeskkond.
Tartu linn, eksole, pole päris tavaline linn. See on üks neist linnadest, mis on pooleks tehtud jõe poolt. Jõe peal on sillad. Sildade juures on autoummikud, eriti hommikuti ja õhtuti, kui inimesed lähevad tööle ja veavad oma võsukesi...

Miks ei taha näiteks meie Vaksali-kandis elav Helen võtta vastu Annelinnas pakutavat lasteaiakohta? Miks ta sellest keeldus ja ütles "Kui teil midagi minu kodule kõnnitavas kauguses pakkuda on... Ja ma olen nõus päris kaugele kõndima, aga mitte nii kaugele..."
Sest vaadake, imiku ja väikese lapsega eriti lihtsalt bussidega ei sõida. Jääb auto, mis on Heleni peres küll olemas, aga millele ta eelistab kõndimist.
Mõni teist ehk kehitab õlgu: mis seal siis imelikku, igal hommikul ja õhtul autole hääled sisse ja sõida aga... ummikus saab ju raadiot kuulata ja lapsega suhelda jne. Normaalne!

Mul on hea meel, et on päris palju inimesi, kes ei pea seda normaalseks. Linnakeskkond oleme meie ise oma valikutega. Muidugi ka meie valitud linnavalitsus. Aga ka meie igapäevane elustiil: kas autoga või ilma? Ummikutega või ilma. Kui rohkelt heitgaasidega rikastatult. jne.

Linnavalitsusel näiteks on siin valik. Kas soodustada kodanikualgatust, väikeste lasteaedade loomist sinna, kus neid vaja on, näidata üles paindlikkust meie aitamisel... Või minna sellele teele, et "me ehitame ju Annelinna veel ühe suure lasteaia!" ja "Me peame ehitama veel ühe suure autosilla, sest linna liikluskoormus on tugevalt suurenenud" jne. Suured ja uhked ja kallid valikud.

Kui mina valisin Tartu linna elamiseks, siis just sellepärast, et see linn tundus olevat paindlik ja heade mõtete linn, kus pole liialt õhusaasta ja autoummikuid. Mõnevõrra olen oma illusioone juba korrigeerima pidanud. Aga loodetavasti on Tartu suund mitte muutuda suureks autoarteritega linnaks, vaid jääda pisikesteks kõnnitavateks kogukondadeks. See oleks see minu Tartu - kus Helen saab võtta oma lapsed ja kõndida lasteaeda, mille ta ise on aidanud käima lüüa.

Monday, February 18, 2008

Üleskutse Tartu linna vabaühendustele ja kodanikele!

Edastan siinkohal üleskutse inimestelt, kes kaasaarvatud meie aktsiooni aidata püüavad.



Head Tartu linna vabaühendused ja kodanikud,

Tegevust on alustanud Tartu kodanikuühiskonna arengukava töögrupp, mis koosneb ühenduste ja Tartu Linnavalitsuse esindajatest. Esimese sammuna kaardistame osapoolte seisukohast peamised probleemid ning ootused nii linnavalitsusle kui ka ühendustele, pakkudes ühtlasi välja lahendusi, kuidas koostööd ja suhtlemist veelgi tõhustada.

Ühenduste probleemide ja lahenduste esindusliku ülevaate koostamiseks kutsuvad töögrupi ühenduste esindajad teid üles esitama lühidalt oma ettepanekuid. Selleks palume teil täita käesolevale kirjale lisatud ühenduste probleemide-lahenduste vorm, et arvamusi oleks hõlpsam koondada ja analüüsida.

Nüüd on võimalus konstruktiivselt sõna sekka öelda, mis on teiepoolsed rõõmud ja mured, ootused ja lahendused, mida ja kuidas muuta paremaks ühenduste ning Tartu Linnavalitsuse koostööd.

Ettepanekud palume saata hiljemalt 7.märtsiks e-posti aadressile margit@infokratt.ee.

NB! Ettepanekuid ootame laiematel teemadel, mis puudutavad enamikke ühendusi ja/või kodanikke (nt. kaasamine/osalemine, rahastamine jmt), töögrupp ei tegele valdkonnaspetsiifiliste küsimustega.

Oleme tänulikud, kui edastate infot ka teistele Tartu linna ühendustele ja huvitatud kodanikele!

Loe lähemalt Tartu kodanikuühiskonna arengukava töögrupist: http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/gpunid/G360A96CF9A851D47C2257367006FE940?OpenDocument

Töögrupi ühenduste esindajate nimel,

Margit Reinkubjas
MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts
Juhatuse esinaine
margit@infokratt.ee
522 6248

Wednesday, February 13, 2008

Kas peaksime piketi korraldama?


Vaatasin just AK uudiseid, kus näidati piketti Tartu raekojaplatsilt.
Punapõskne Tsahkna-vennake rääkis Napoliga sarnaselt prügisse mattuvast Tartust.
Abilinnapea esitas vastulause, kus soovis, et riik probleemi lahendaks.

Kommentaator nentis, et juba tund peale piketti oli olukord linnas parem.
Ta tsiteeris Ostap Benderit: " jää hakkab liikuma, härrad vannutatud mehed".

Lastega pikett oleks visuaalselt tunduvalt atraktiivsem.
Võiks kasutada ka reformierakonna valimisloosungeid, mis puudutavad lasteaiakohtade loomist.
Ja jagada õhupalle või kondoome, et linna probleemid eos ära hoida.

Mida meil on vaja - teade üldsusele


Tuli mõte, et me vajadused tuleb vahest veel kord kirja panna, et ka juhulugejad teaks, kuidas meid soovi korral aidata. Seega, kui teil on pakkuda ruume, ideid, nõu, oleme tänulikud!


Ruumid

Vajame Tartu linnas ruume, kus teha lastepäevahoidu. Et oleks aed, naabrid nõus.
Tegevus toimub päevaajal- seega, kui Te kell 17.00-18.00 tulete koju, on päevahoid lõppenud. Hetkel ütlevad paljud inimesed ära, nagu kartes, et veel 22.00 on läbi seina kisa kosta. Vastupidi, lastehoiu puhul oleks teil õhtuti vaiksed ruumid naabriteks. Me oleme ju näiteks palju stabiilsemad naabrid kui ütleme pidulised noored.
Pealegi ei pea vanemate auto hoovi peale sõitma, saab kokku leppida, et pargitakse eemale.


Teise variandina

Üks keskus laste ja peredega seotud MTÜdele.

Maja oleks linna poolt pakutud katus ütleme kahele päevahoiule, seega umbes 20 lapsele, õhtuti ja nädalalõpus võib ruume kasutada emadekool, rasedate ettevalmistus, võivad toimuda loengud, kasvõi Gordoni perekool. Oleks vastavate MTÜ-de kontor. Kompaktne - linnale kasulik, sest kui juba remont teha ja isegi kui aastate pärast vajub keegi osalistest ära, siis on katus teistele samalaadsetele organisatsioonidele edasi ja maja saab uue väljundi natukene. Linn ei remondi maja tühjalt.

Kasvatajad

Kõik, kes soovivad kasvatajad olla - märtsis saab läbi teha vastava lapsehoidja koolituse, mida eeskirjad vajavad, samuti saab teha toiduhügieeni koolituse. Palun andke endast nüüd märku - kõik, kellele ma olen kirjutanud (või on kahe silma vahele jäänud) andke endast märku.


Mööbel, mänguasjad

Eraettevõtjad ja FIE-d, kes toodavad lastemööblit, tehke oma pakkumine, meie esitame linnale hinnapakkumise.

Tuesday, February 12, 2008

Kas minu lapsed peavad linna probleeme lahendama?


Tore lugeda, et meie meeskond töötab usinalt nagu päkapikkude põrandaalune töökoda.
Mõtlesin laupäeval Võrumaale sõites, et ma pole ammu nii innustunud meeskonnas toimetanud.

Mind on viimastel päevadel meie projektiga seoses mõtlema pannud põhiliselt kaks asja.

Esiteks, midagi, mis puudutab mind ennast.

See oli üks Ilona märkus, et pole vaja rünnata.
Tundsin, et see käib minu kohta.


Ma olen alati olnud hea kohaneja, aga nüüd, kui ma peale kahe lapsega kodus olemist püüan nö tsiviilellu naasta, ei saa ma hakkama.

Ma ei leia oma lastele kohta, kuhu neid jätta.
Kas minu lapsed on ainult minu mure ja vastutus?
Valimisloosungid, vanemapalk, meedia jätavad mulje, et lapsed on oodatud ka riigi poolt.
Aga kui su lastele ikkagi ei ole kohta lasteaias ja kutsetunnistusega hoidja küsib kahe lapse hoidmise eest 12 000 krooni kuus, siis tundub, et see kõik on üks suur pettus.

Tartu linna lasteaiajärjekorras on rohkem kui 2500 last.
OK, kõigil ei ole kohe kohta vaja, aga tuttav ametnik ütleb, et sügisel jääb reaalselt puudu 800 kohta.

See pole juhtunud üle öö. Poliitikud ja linnaametnikud on seda ju teadnud või teadma pidanud.
Taoline olukord on tekkinud teadlikult tehtud valikute tulemusel.
See pole paratamatus nagu põud või viljaikaldus.

Süüdi on ka need, kes taolist olukorda tolereerivad. Kas teie tolereerite?
Linna juhivad inimesed, kelle meie ise oleme valinud oma makstud maksudest laekunud rahaga linnaelu korraldama.
Järelikult on meil õigus eeldada, et meie huvidega arvestatakse, ja kui mitte, siis nõuda.

Mulle helistas naine, kes lasteaiakoha ja hoidja puudumise tõttu viib lapse iga nädal esmaspäevast reedeni Tartust ära 80 aastase vanaema juurde Võrumaale - et saaks ise tööl käia.

Selline asi teeb jõuetuks ja kurjaks.

Asi paraneb, kui tekib lootus.
Ma ei tea kas meie üritus õnnestub. Kas poliitikutel on tahe valimisloosungeid realiseerida.

Teine teema on tahtmine.
Meile pakkus ruume Maarja koguduse õpetaja.
See on tähenduslik, sest ka Maarja kogudusel ei ole kohta, s.o. oma kirikut.
Nad pakkusid meile ruume koguduse majas, mis algselt oli mõeldud leerimajaks, kuid nüüd toimuvad seal teenistused ja muu tavapärane kiriku ja koduguduse töö.

Ruumid, mida pakuti, on tegelikult praegugi kasutuses. Õpetaja rõhutas mitmel korral, et kui on TAHE, siis on võimalik korraldada, et me mahume neid ruume kordamööda kasutama.

Ruumid on tegelikult üsna väikesed ja päris suurte ümberkorralduste ja kulutuste järel
lastehoiuks kasutatavad, kuid neil on TAHE meid aidata.

See on liigutav. Kahju, et linnavalitsuses nii vähe tegevkristlasi on.

Roosi on mu süles magama jäänud.
Aselinnapea Jüri Sasi ütles ajakirjanikule, et linna jaoks oleks see sobiv lahendus kui vanemad ise lastehoiu kohad loovad.
Jah, linna jaoks on see sobiv lahendus.
aga meile tähendab see tegelikkuses väga suurt tööd.
Kinnisvara kuulutuste lappamine ja pidev helistamine, ports paberitööd ja hulk läbirääkimisi.
Kus mu lapsed nii kaua olema peavad?

Minu Roos ja Jakob on veel liiga väikesed, et linna probleeme lahendada.

Mitu pead on ikka mitu pead


Tahtsin vaid öelda - ja usun, et see väärib eraldi postitust - et nii tore, et nii palju kaasamõtlejaid ja ideedepakkujaid on!
Uskuge, kõik teadmised seaduste, ruumide, nõuete, kütteliikide, omandisuhete jms teemal on äärmiselt teretulnud! Ja kindlasti abiks mitte ainult meile, vaid ka edasistele sarnastele ettevõtmistele ja nende rakukestele. Mina olen küll juba niiii palju targemaks saanud.
Laske aga tulla!
Praegune prioriteet: ruumide otsing.
Aga kõik muud teemad haakuvad ka niikuinii.

Mida öeldi Tervisekaitseametis (TKA) ja Veterinaaria- ja Toiduametis (VTA)



Käisin siis täna hommikul mõlemas ülal toodud ametis ära ja sain teada järgmist.
Kõigepealt toitlustamisest.
Kui me tahame teha kohapeal süüa, on vaja VTA-le esitada vabas vormis lühikirjeldus, kuidas seda plaanitakse teha. Millised on need toidugrupid, mida kasutatakse, kes toob need kohale, kuidas käideldakse. Ruumis, kus süüa tehakse peavad olema kõik pinnad kergesti puhastatavad. Peavad olema seadmed toiduainete säilitamiseks ja töötlemiseks. Kindlasti on vaja ventilatsiooni ja inimestel, kes puutuvad kokku toiduvalmistamisega kokku peab olema läbitud toiduhügieenikoolitus.
Minu käes on olemas täpsem nimekiri kõiksugu plaanidest, mis on vaja esitada, et saada tunnustamise paketti.
Nüüd aga, kui on plaanis toit sisse tuua, on vaja kindlasti uurida, kas sellel firmal on olemas luba toitu välja vedada ja kohapeal peab olema ruum kätepeasukohaga, kus siis seda toitu vastu võetakse.
Tegelikult ei ole asi väga hull, tähtis on hea tahe, puhtus ja läbimõeldud tegutsemine.
Nüüd tervisekaitsest.
Laste arvu arvutatakse väga lihtsalt 10 lapse jaoks on magamistoas ruumi vaja 20m2 ja mängutoas 25m2. Nad ei ole väga ranged.
Mulle öeldi, et lastehoius on vastutus jagatud lapsehoidja ja lapsevanema vahel. Kui lapsevanemale ikka ei meeldi koht, siis ta ju oma last sinna ei pane.
Ka ahikütte on lubatud, kuid riskid on vaja viia miinimumi s.t. lapsed ei tohi ennast ära põletada.
WC oleks hea kui oleks ruumi, et väiksemad lapsed ritta potile panna ja et oleks kaks kraanikaussi ja võimaluse üks väike klosetipott suurematele lastele.
P.S. TKA on konsultatsioonid tasulised ja inpektori välja kutsumine samuti.

Homme lähen Mäe kodu ruume näitama ühele ehitusfirmale, et nad saaksid teha meile hinnapakkumise.

Parimat,
Margit

Sunday, February 10, 2008

Otsingud jätkuvad: peaaegu hea, aga üks suur AGA


Mina käisin täna vaatamas üht kohakest Tähtveres.
Ütlen kohe ära: mulle meeldis.
Aga on üks suur AGA. Sellest hiljem.
Alustan siiski plussidest:

* koht asub Tähtveres, päris hea on asukoht meie olemasolevate liikmete suhtes
* tegu on eramaja alumise korrusega
* lisaks eluruumile (55 ruutu) on esikus üldpind, kus on olemas panipaik, millest saab kerge vaevaga nt riidekapi teha ja jääb veel ruumi ülegi. Nii et see ei tuleks eluruumi arvelt.
* ruumid on väga heas korras. Minu hinnangul ei peaks seal üldse suurt midagi muutma. Kardinad on ka ees, mööblit vähe ja sellegi saab nt garaazhi tõsta
* panipaiku jagub, nt toosama garaazh
* tube on 2, neist väiksem sobiks magamistoaks, suurem mänguruumiks. Lisaks veel köök ja väga korralik vannituba.
* ruumid on päikese poole, väga valged ja valgusrikkad
* Köögis on puupliit ja elektripliit.
* aed on teise omaniku omast eraldatud tiheda hekiga, nii et lapsed sinna ilmselt müttama ei satuks.
* aias oleks küll ruumi liivakastile ja veel paarile rajatisele. Aed on samuti otse päikese poole. On ka mõned suured puud, aga need ei sega, vastupidi, pakuvad vajadusel varju.

Nüüd miinustest (sest ega idealset kohta pole ju oelmas):

* naabriga pole räägitud, aga pidi olema väga vaikne vanainimene.
* tegu on ahikütte ja elektrikütte kombinatsiooniga. Ma ei tea, kas linnal on mingid seadused, mis välistavad ahikütte. Minule isiklikult ahiküte väga meeldib, elan isegi ühes sellises. Siin on normaalne temepratuur. Minu arust on tänapäeva lasteaedades kohtutavalt palav. Olen veendunud, et veidi madalam temperatuur on tunduvalt tervislikum. Mälu järgi on seal üks ahi, mida köetakse köögist, vist läbi puupliidi, mis on väga nunnu!!! Aga karmil talvel võib ahiküte osutuda probleemiks, nt peale pühi. Kuigi, kuna elan lähedal, võiksin vahel ju ette kütmas käia... (juba unistan)
* kõik toad on läbikäidavad. Aga see pole minu arust välistav tegur, uksi saab sulgeda.
* pinna suuruse tõttu mahuks sinna minu hinnagul ja nõudeid meenutades (10 lapse puhul oleks üldruum 40 ruutmeetrit või magamistuba 20 ruutmeetrit ja elutuba 25 ruutmeetrit) ca 8 last. Kuna osad lapsed meie nimekirjas on alla 3-sed, siis tegelikult tuleks neid isegi vähem. Vähemalt esialgu, kuni nad veel alla 3-sed on.
* raudtee on lähedal, võib olla mürarikas. Samas elan ka ise raudtee lähedal ja siin küll müra pole.
* AGA NÜÜD: omanik on tegelikult huvitatud pinna müügist. St see koht on müügis hinnaga veidi üle 2 miljoni. Ja maakler ütles, et omaniku eesmärk on koht müüa. Et isegi kui saaks rendile, siis oleks tal 2-kuulise etteteatamisega lubatud teisele müüa. Mis teeb olukorra nii keerukaks, et vist võimatuks. Ainus lahendus oleks pind ise ära osta. Ja siin nüüd peabki mõtlema. Ja veel mõtlema... Maakler oli kindel, et hinnas saab alla kaubelda. Aga kuna mina ei oska miljonites mõelda, siis ma ei hakka isegi spekuleerima. Maakler lubas ise ka veel omanikuga rääkida, aga pika-ajalisest üürilepingust ta kindlasti huvitatud polevat.

Selline aruanne siis.
Homme läheme veel Maaülikooli ruume vaatama.
Aga maakler ütles mulle, et Tähtveres selliseid ruume leida ongi üsna lootusetu. Keegi ei taha üürile anda, kui, siis ikka ainult müügiks.
Lubasin igatahes asja siiski arutada. Et arutagem siis!

Linnaga suhtlemisest ja toitlustamisest

Minu seisukoht on see, et rünnata ja vinguda ei maksa. Tõsi, pole jah lasteaedu piisavalt.

Püüdsin tulevase ümarlaua ideed edastada nii, nagu ma sellest seal koosolekul aru sain. Eesmärk on konstruktiivne ja tulemuslik suhtlemine linnaga, et kõigil saaks parem olema.

Üks viis asju parandada ongi informatsiooni vahetus - näiteks ongi vaja veel rääkida mida teevad Päevakeskused, mis on Perekeskuse funktsioon ja miks osa ühinguid tunneb, et nendega ei tegele keegi.

Minule omaalgatus meeldib, muidu ma seda päevahoiu asja ei ajakski ju. Ja kuna selgus, et teised lastega tegelevad MTÜ-d on kutsunud Jüri Sasi enda juurde ümarlauale, siis on vahest just meil ka õige aeg liituda ja seal oma asjadest rääkida? Või jätkame oma MTÜ alt oma tegevust eraldi? Mis Te arvate?


Toitlustamisest- alguses oli mul ka plaan mõnest koolist söök tellida, aga see on ju tegelikult jabur - miks ma ei või ise kohapeal putru teha ja omatehtud moosi peale panna? Ok, siin on juba suur vahe Soome ja Eesti mudeli vahel. Eesmärk on ikkagi leida maja, kus päevahoidu teha ja kohapeal süüa teha. Väike rühm võimaldabki ju nt allergiliste laste gluteeni-piima vaba toitu teha. Lasteaed ja päevahoid on ju erinevate nõuetega. Kes täpselt teab, palun valgustage.
Ma sain aru, et kui ma hoiaks lapsi kellegi pool, siis seal kodus selle pere lastele tohin süüa teha kohapeal, sest siis nõuded puuduvad. Kui hoiaksin võõraid lapsi enda pool, siis juba nõutakse mingite reeglite täitmist?


Pearaha- eile üks kutseeksami teinud hoidja rääkis, et saab oma laste pealt ka pearaha, kuna ta käib oma lapsi hoidmas kellegi pool koos selle pere lapsega - siis saab toetust. Kodus seda pearaha ei saaks.

Seega koolitusel ilmneb veel pisiasju, mis päevahoiu loomisel tähtsad.

Kas keegi on läbinud juba veterinaarameti koolituse. Millega me peame siis arvestama köögis?


Kuidas edeneb ruumide otsing? Mina lähen täna Karlova peale jalutama ja panen mõnda kohta sedelid postkasti - viiest maaklerist helistas üks tagasi ja ütles, et omanikud kaaluvad seda varanti, aga tundub tõesti, et ega lapsi just üürile ei taheta. Ja väga lahe oleks ikkagi aiaga koht.

Ja tänan kõiki, kes kasvatajeteks soovisid, sain nüüd teie andmed ja plaanin vabal hetkel kohe teile kirjutada. Lootsin, et selleks hetkeks saame näidata ka juba ruume...aga küll me leiame:)

Saturday, February 9, 2008

ruumide otsingul- võimalik ümarlaud laste ja peredega seotud MTÜdega.


Käisime Pillega Maarja Koguduse pakutud ruume vaatamas - sealne mänguplats on hea ja koht ka, aga ruumid on siiski kitsad ja eraldiolevad ja sobilikud heal juhul lastehoiuks lühemaks ajaks ja vanematele lastele, ütleme 4+.

Sealsete vestluste tulemusel sattusin aga ümarlauale Rahvakultuuri Keskseltsi ruumes, kus ilmnes, et probleemi: mida teha lastega, kui vanemad on tööl, saab püstitada veel laiemalt:
mida lastega üldse Tartus teha?

Tartu linnal on noorsooteenistus, kes tegeleb järjest tõhusamalt nooretga, st vanuses 7-25 eluaastat, noorematega tegeleb - kes?

2006.aastal 19.09 loodi laste- ja noortesõbraliku linna liikumise töögrupp.
Endise noorsootöötajana ma oleks selle grupi nimistuga rahul, usun, et need nimed seal suudavad paljugi teha, aga ettepanek lisada töögruppi keegi laste ja peredele suunatud organisatsioonidest lükati tagasi. Et asja mitte liiga laiali kiskuda.

Seega alates 7 eluaastast lastele on Tartus kool, huviringid, noortekeskused jne. Enne seda on 0-1,5 aastaste laste toetuseks vanemapalk. Aga vahepealsel ajal pole kõigil lasteaiakohtagi!

Kuidas siis meie hääl veel nendeni sinna üles üldse jõuaks, me võime ju kõik MTÜ-d eraldi linnavalitsejate vastuvõttudele registreerida ja linnavalitsuses kurta, aga kui me koonduksime, st meil oleks ühsiosa, siis tõenäoliselt see hääl oleks konkreetsem ja linnale saadaksime ka ühesema sõnumi.

Paljud lastega tegelevad asutused on kolmanda sektori asi.
Siin siis tänase seisuga see laudkond teeb üleskutse korraks kokku tulla Perekasvatus Instituudil, MTÜ-l Lastehoiu Selts, MTÜ-l Lelula, Perede Liidul, Lastekaitse Liidul--kas meil on ühisosa ja ühissõnum mida Tartu linnale edastada?

See on paljude inimeste väga suur töö, et lastehoiu süsteem sellisel näol üldse meil olema sai, asi on muidugi jälle keerulisem ja reeglid on karmimad kui Soomes, aga seegi on suur töö.
Selgus, et on paljusid, keda puudutab see, et pole lasteaia kohta. Nüüd tuleb välja, et peale selle, et pole lasteaia kohta, on väga suur huviliste grup, kes sooviksid ruume, huvitegevust väikelastega peredele, beebiringe ja rasedate võimlemist jne. See võiks ka olla linna mure. Sest kes sellise asjaga tegelevad on enamasti MTÜ-d ja tihti poolvabatahtlikud, pool mustalt tegijad, sest makse ei jõua ju ilma toeta maksta.

Meil on päevakeskused igas linnaosas ja sealsed keskused saaksid samamoodi enda klientuuriks võtta peale pensionäride ka noored pered. Palju aitaks kasvõi ruumide pakkumine.

Sealsele ümarlauale on oodatud ka Hr. Jüri Sasi. Reformierakond on ju toonitanud: rohkem omaalgatust ja vähem riiki!

Seal saame hr. Sasile enda visooni tutvustada küll.

Ja samas on infovahetus MTÜde vahel väga aeglane, on kuulda, et Tammelinna tahetakse teha Perekeskust -kes teeb? mis suunaga?

Margit Reinkubjas sealt ümarlauast onTartu linna kodaniku ühiskonna töögrupis, mis kohtub järgmine kord 13. märts ja nende küsimus MTÜdele on: mis on hea, mis on halvem linnaga suhtlemisel?

Miks ma pean olema aktiivne kodanik ja MTÜ-de alt looma oma lastele kasvukeskkonda - see on juba eraldi teema - see on seotud paljuski ka uue mõttemalliga, mis tahab vähem tarbida, mitte inimesi konveieri meetodil "arendada" ja täpsemalt vaadata kasvõi seda, mida mu laps sööb, ehk siis mahetoit--aga see on juba eraldi teema...




Friday, February 8, 2008

Tänase päeva areng: jumalakoja uksele sai koputatud


Huvitav, kas ka teistes linnades oleks kirikutelt küsides võimalik leida lasteaedadele sobilikke ruume niisama lihtsasti?..

Täna niisiis hoidsin mina ülakorrusel Pille ja enda lapsi, kuniks Pille allkorrusel helistas läbi võimalikke kohti, kuhu MTÜ-le lasteaiarühmade tegemiseks kohti saada.

Veidi aja pärast tuli ta üles ja ütles nõutu näoga: "Ma ei julgegi rohkem helistada!"
"Miks?"
"Ma helistasin kahte kirikusse ja mõlemas pakuti kohe ruume!"

Siis läks ja helistas veel - ka Eesti Maaülikool pakkus ruume!

Seega on tõestatud ära meie sisetunne, et linna peal on küllalt vabu ruume, kuhu saaks lasteaiad teha, kui neid tõsiselt otsida.

Homse, laupäeva hommikuks kutsuti meie esindajad Õpetaja tänavale Tartu Maarja kogudusse ruume üle vaatama (seal on lausa mänguplatski olemas ja just on algamas ruumide remondid; aitäh, vanajumal, see oli sul hästi ajastatud ;), kirik olevat just arutanud, et mis nende ruumidega nädala sees teha, sest nädalavahetustel on neil pühapäevakool.
Ja veel! Sealsamas koguduse ruumes toimub homme ka Tartu lastega tegelevate MTÜde ümarlaud, kuhu tuleb kohale ka abilinnapea Jüri Sasi (seesama ametnik, kellega Pille kohtus ja kes lubas rahalist toetust võrdselt riigilasteaia kohtade lastega, kui me suudame nõuetele vastavad ruumid ja kasvatajad leida).
Kui Pille mulle seda ülakorrusele rääkima tuli, et homme tuleb Sasiga ümarlaud, siis pidin ma lausa ümber kukkuma. Kui palju kokkusattumusi? Ja kui kiirelt see kõik järsku toimuma hakanud on?
Igatahes lähevad Pille ja Ilona homme sinna ümarlauale ka.

Mina ja (loodetavasti ka) Helen läheme esmaspäeval üle vaatama Kreutzwaldi tänaval Eesti Maaülikooli poolt pakutavaid ruume. Seal pole küll mänguväljakut, aga lähedal on see suur Tähtvere pargi mänguväljak, Tartu parim.

--

Rääkisime ka Pillega sellest, et kuidas see kõik nüüd nii suureks on läinud. Ühest mängurühmast sai mitu, aga skeem, mida linnalt rahastamiseks loodame, on sama.
Kõlab ehk sentimentaalselt, aga tahaks tõesti aidata lisaks enda lastele ka teisi.
Neid kümneid ja sadu naisi, kes teavad, mismoodi solvab ja ahistab see, kui sulle linna poolt lasteaiakohta ei jagu.


--

Muidu on siis nii, et Piret-Ilona-Margit töörühm peaks hakkama kasvatajatega kokku saama, Pille saadab teile edasi kõik ta postkasti tulnud kasvatajate kirjad.
Ning Ilona üritab leida Karlovasse ruume ja võtab vastu lapsi Karlova nimekirja (ta võttis ühendust ka Karlova seltsiga), mina võtan vastu Tähtvere nimekirja, Margit aga Ülejõe nimekirja (kontaktid, vt blogi pealdises).

Thursday, February 7, 2008

Kust leida lasteaiale maja?


Pärast meie eilset koosolekut (või peaks ütlema - koosolemist) on üha enam mul see tunne, et meie lasteaialoomise kõige raskem osa on sobivate ruumide leidmine. See on võibolla isegi raskem kui linnalt rahade saamine.
Meil vedas oma Mäe tänava rühmaga - leitud on ruumid lastekodu majas, mis kuulub linnale ja on odava üürihinnaga, tervishoiunõuetele vastavad, mänguhoov olemas... (NB, armas lugeja, kui oled huvitet oma lapse sinna rühma panema, siis on vabu kohti - meili margit@tantsumaailm.ee ja ühine meie mittetulundusühinguga. Loodame koostöös linnavalitsusega saada lastele kohahinnad enamvähem samasugused, nagu on riiklikes lasteaedades.)
Aga lisaks Mäe rühmale on ju meil lapsed Tähtveres ja Karlovas... Ja väga võimalik, et neid rühmi tekib veel (oleme avatud - kui loed seda kusagil mujal linnaosas ja soovid hakata organiseerima teile ka rühma meie MTÜ raames, siis võta ühendust!)

Kust ruume leida?
- Eramajade alumised korrused. See oli meie esimene idee - turvaline ja mõnus, kodulaadne, oma aiaga, vaiksel tänaval... Aga tundub, et on raske leida peresid, kes hüüaks "hõissa! igatahes," kui neile läheneda ideega nende üüripinnale väike lasteaed teha.
Näiteks viisin ma siin kodu lähedal Tähtveres oma lemmiktänavale postkastidesse üleskutsed. Sain isegi paar telefonikõnet. Enamik soovis oma maja müüa, mitte üürida. Oli ka üks üürile anda soovija. "Lastega pere sobib, aga lastehoid ei sobi!" oli ta konkreetne.
Teine probleem eramajadega on see, et isegi kui omanik on nõus, ei pruugi naaber (näiteks ülemine korrus) nõus olla.
Eile näiteks oli meil juba peaaegu olemas kena koht, sisehooviga, Jakobi mäe ja Kassitoome vahel ehk kesklinna nurgataguses... Aga naabrid hakkasid mõtlema, pärast meie MTÜ koosolekut, kui nad tuvastasid, et privaatsus oli häiritud ja lillepeenar segi sõidetud... Jäime kohast ilma. Ja ma saan absoluutselt neist naabritest aru - kas mina tahaksin oma aeda permanentselt lasteaiaga jagada?
Kolmas probleem eramajadega on see, et kui isegi omanik on nõus ja naaber on nõus ja rendihind sobib, siis... siis on aed nii tihedalt õunapuid ja vaarikapõõsaid täis kasvatatud, et sinna puhtfüüsiliselt ei mahugi laste mänguplatsi tegema. Jälle ei sobi.

Nii oleme homseks valmis pannud plaanid. Mina asun hoidma lisaks omadele ka Pille lapsi ning Pille asub helistama... Sest lisaks eramajadele on siinseal linna peal ju veel muid maju.

- Kirikud. Paljudel kirikukogukondadel on tühju ruume, need võivad küll remonti vajada, aga millal inimkond enne remonti kartnud on (ja arvestame muidugi sellega, et linn toetab remondikuludega, nagu ta teiste maksumaksjate lasteaedu toetab.)
Minu eriline pöidlahoidmise objekt on praegu Kassitoome nõlval asuv katoliku kirikule kuuluv maja, kus ühes pooles elavad nunnad ja teine pool on täiesti tühi - suurte ilusate akendega ja aianurgaga. Vähese liiklusega tänaval, kus samas olemas parkimisvõimalus (ahjaa, veel üks faktor, mis asjad keeruliseks teeb - parkimisvõimalus. Kuigi mina näen ideaalis seda, et need rühmakesed tekkiksid kogukondade baasil nii, et iga lapsevanem on võimeline oma lapse lasteaeda jalutama, et meie linna õhku mitte igapäevaselt oma heigtaasiportsuga rikastada. Kes ei tahaks lasteaeda kodu lähedale? Selleks pole ju vaja muud kui kohalikku initsiatiivi... Ka selle "õige maja" suudab oma jalutuskäikude ajal välja nuhkida just kohalik emme või issi. Me teame. Me praegu just sellega tegeleme ;).

Nii et kui vanajumal tahab, et sellest meie lasteaiakohtade-tekitamise-kodanikualgatusest asja saab, siis homme me koputame tema ustele. Kohe mitme koguduse ustele. Vaatame, mis jumalal meile vastata on.

- Korporatsioonid. Neilgi on palju ruume. Näiteks Raimla majas Veski tänaval olevatki vanasti ju lasteaed olnud!
Korporatsioonide suhtes saime küll hoiatuse, et arvestage, paljudel neist on ruumid liiga kallilt remonditud, sest omal ajal said nad välis-eesti vilistlastelt palju remondiraha. Ning me ei saa võibolla liiga kallist pinda üürida... Aga kes teab.Uurime, hoiame pöidlaid.

- Ülikoolidele kuuluvad hooned. Näiteks siinsamas Veski tänaval on EPMÜ-le kuuluvaid maju. Ja võime pakkuda boonuseks, et loomulikult, kohalike doktorandide lapsed näiteks saaksid koha.
"Mille alusel käib meil kohtade andmine, laste järjekorda panek?" oli küsimus. "Kes ees, see mees" - nii võiks vist selle stiili nimetada, sest õiglasemat stiili pole leidnud. Aga kõik hädas lapsevanemad on oodatud ühinema ja kohti saab juurde tekitada - ISE kaasa selleks aidates, ise otsides sobivaid ruume. Ühinege!
Sest...
Mida rohkem me leiame neid lapsi, kes on Tartu lasteaiajärjekorras ega ole kohta saanud, seda suurem on meie kui kodanike ja valijate jõud ning seda suurem on tõenäosus, et hr Jüri Sasi tõesti teeb oma Pillele antud lubaduse teoks ja ANNAB LASTEVANEMATE BAASIL MOODUSTATUD MTÜ-(DE)LE KÄTTE LASTE NÖ PEARAHA SAMAS SUMMAS, KUIPALJU LINNALASTEAEDADE LAPSED MAKSMA LÄHEVAD LINNALE. Hetkel on see ca 3000 krooni lapse pealt. Kui me saame selle raha lapse pealt, siis, nagu arvutused näitavad, saaks teha lasteaia kohamaksuks 500-1000 krooni kuus!)


...Kirjutasin seda postitust, kui helistas Ilona - meie hing Karlovas, tulevane kasvataja, kes proovib korraldada gruppi Karlovasse (kes tahab oma Karlova lapse sinna tuua, võtku temaga ühendust ilonapiirimagi@hotmail.com).
Tal oli tulnud veel üks mõte. Homme võtab ta ühendust noorte tegevust linnas korraldava inimesega ja uurib - ehk on võimalik leida lasteadadele sobivaid pindu mõnes ruumis, kus õhtuti alates kella 18st algab noorte tegevus. Nii et saaks koopereeruda: kuni kella 18ni on seal lasteaed, pärast seda aga näiteks tantsutrenn või kudumisring või näitestuudio vms. Ilona uurib! Oma loogika ja võimalus sellises üüripinna jagamises ju oleks küll.

Nii me siin praegu sagime. Kõigil meil on samal ajal lapsed ja muud tegevused, aga meil on kõigil motivatsioon linna ja iseennast aidata ja linna töö ära teha.
Sest meie usume - kui on lubatud lasteaiakoht linna poolt ja kui Eesti riigi õiguskantsler vastab, et "jah, linn on kohustatud lasteaiakoha andma, aga mida ei ole, seda ei saa ka anda"... siis NEID KOHTI ON VÕIMALIK JUURDE LUUA. Palun väga. Me aitame.


Ja neid kohti saab juurde luua mitte ainult 57 miljonit maksvaid uusi maju ehitades (niipalju maksis Lotte lasteaed Tartus, mis on muidugi vinge samm, hipp-hipp, hurraa) - aga ka leides üles olemasolevad tühjad ruumid linnas. Kulutused linnale lasteaiakohtade juurde tekitamiseks võivad olla palju väiksemad. Laske ainult motiveeritud inimestel (loe: emmedel ja issidel) sellega tegelema hakata ;).

Potentsiaalselt kasvatajateks soovijaid oleme juba küllalt leidnud. (Aga võite muidugi veel ühendust võtta!) Ja mis lastesse puutub, siis... lasteaiakohad pole siin linnas mitte lihtsalt tühi nišš, vaid lausa vaakum, mis imeb vilinal.

Muide, mitte ainult Tartu linnas. Väike vihje ;). Samasuguse MTÜ saaks teha mis iganes piirkonna.
MTÜ selleks, et valijad asuks oma valitutega/valitsejatega dialoogi ja teeksid nendega koostöös lasteaiakohti juurde.
Sest õnneks on meil konstitutsioon, mis tagab igale lapsele VÕRDSE JUURDEPÄÄSU HARIDUSELE.