Monday, March 17, 2008

Mõtteid lastehoiust



Jah, armsad lugejad ja kaasseltsilised, nii palju oleks öelda, aga ei tea, kust alustada.

- Näiteks olen ise saanud viimasel ajal suurema grupi laste hoidmise kogemust, seoses sellega, et olen näiteks meie seltsi esinaise Pille ligi 2-aastast ja ligi 3-aastast hoidnud, lisaks enda 4-aastasele ja 8-kuisele. Selg on märg selliste tundide järel, kui mul on korraga neli last hoida!
Ja ma ausalt ei saa aru: kuidas on võimalik hoida üldse lasterühmades rohkem kui, ütleme, kuute väikest last ühe kasvataja kohta.
Olen nüüd paremini aru saanud sellest, mida nii mõnigi lasteaias praktikal käinu on öelnud: "Kui lapsevanemad teaksid, mis rühmades toimub, ei viiks nad oma lapsi hommikuti sinna."
Mina ei tea siiani, mis seal rühmades toimub, aga ma arvan, et puhtfüüsiliselt ei saa suurtes 24-pealistes rühmades tagada mitte midagi muud kui... mida saab tagada? Laste ellujäämise vist enamvähem saab tagada. Nii suurtes rühmades on see laste karjatamine, mitte aga arendamine ja harimine.
Kui ma ise käisin eelmisel aastal kahte suurt lasteaeda Martaga seoses vaatamas (me ei saanud kummassegi), siis heidutas mind isiklikult see lärm. Ja mismoodi see lärm väikese lapse seisukohalt võib küll tunduda?! Võin vaid ette kujutada, kui stressirikas see elukeskkond neile on. Kasvataja on tavaliselt tööl pool päeva, aga laps peab seal terve pika päeva hakkama saama!
Ja ma olen nüüd paremini aru saanud sellest, miks nii paljud suurte lasteaedade lastest on hommikuti kodus hüsteerias ega taha sinna minna (allikas sellele väitele: mu enda tuttavad emad ja www.perekool.ee).

- Huvitav vahepaus. Praegu helistas Pille, kes rääkis äsjasest kohtumisest Tartu aselinnapeaga. Kohtumise vältel olevat hr Sasi korduvalt kiitnud, kui head ja efektiivsed on suured lasteaiad. Efektiivsed kellele? Linnale ilmselt küll. Tõesti on võimalik ehitada kiirelt neli suurt kombinaati ja öelda: "Tehtud!" Ilmselt oleks neile raskem selle paindliku logistika välja töötamine, kuidas tekitada üle linna toimiv perepäevahoidude võrgustik. Aga viimane oleks kindlasti lastesõbralikum! Ja tulevikule, pikemale perspektiivile mõeldes ka efektiivsem. Sest sealt tuleksid tervema närvisüsteemiga kodanikud.

- Pille mainis oma jutu sees ka seda, et formaaljuriidiliselt ei saagi meie MTÜ nõuda, et lastehoiuteenus oleks rahastatud võrdselt lasteaiateenusega, sest lasteaed on haridusasutus, lastehoid mitte.
Siin on suured sisemised käärid, olen ma aru saanud. Ühest küljest on lasteaiakasvatajad, vabandust -õpetajad tõepoolest ülimalt haritud ja neid võib justkui nimetada superheadeks hariduse-edastajateks. Aga see 24-pealine keskkond, kus nad oma haritud lastekasvatamisoskusi rakendavad, ei ole väikelastele hea.
Teisest küljest on meil aga koduhoid, kus on väikesed kodused rühmad ja turvaline suhe ühe konkreetse kasvatajaga ning turvalised suhted lastel omavahel... aga hoiukasvatajal pole jälle seda õiget kõrget haridust.
Jah, hoiukasvataja kutsetunnistuse saab väga lihtsalt. Ehk vist liiga lihtsalt? Eile rääkisin Kärdiga, kes on magistrikraadiga ja suure ülikooliskäimise kogemusega ning kes on teinud muuhulgas ära ka lapsehoidja kutseeksami. Ta mainis selle kohta: "Mu elu kõige lihtsam eksam!"
Ma ei ole saanud mahti, et täpsemalt uurida, mida lapsehoidjate kutsekoolitusel õpetatakse ja kui lihtsalt saab selle eksami tehtud (kas keegi läbi ka kukub ja juurde õppima peab, vrd näiteks autojuhieksamiga, kus läbikukkujate protsent on suur).
Hetkel on mul lihtsalt tekkinud see tunne - et lapsehoidjate kutsekoolitust peaks parendama. Vastutus, mille need inimesed endale võtavad, on nii suur.

Ideaal on minu jaoks väike kodune rühm, kus on korraliku haridusega kasvataja. Siin on muidugi küsimus, kas haridus kohe kasvataja heaks teeb, aga - süsteemi parendades läheks ka konkreetsed kasvatajad paremaks. Ma arvan, et lisapunktid eelkoolialase hariduse alal lapsehoidjate kutsekoolitusse teeksid hea potentsiaaliga lastehoidjad ainult paremaks, ja keskmised lapsehoidjad headeks.

- Üks mõte veel. Mida rohkem tekiks koduhoidude võrgustikku, seda väiksemaks jääks kombinaatlasteaedade rühmades lapsi. Olen selles kindel, et valikuvõimalusel paneks paljud vanead oma lapse pigem natuke rohkem makstes perepäevahoidu, mitte suurekoosseisulisse lasteaeda. Ning seeläbi muutuksid ka need suured lasteaiad paremateks keskkondadeks - kui rühmas oleks tulevikus ametliku 24 asemel näiteks 18 last, seegi oleks juba palju parem.

- Omaette teema on raha. Kas te kujutate ette, et nende 24rühmaliste laste kasvatajate palk on 25 krooni tunnis miinus maksud! Uskumatu. See on vastutuse ja raha väga paigast ära korrelatsioon mu meelest.

- Viimase nädala jooksul olen muide üritanud oma kodus praegu kaootilist toimivat lastehoidu teha ametlikuks perepäevarühmaks. Aga see oleks juba uue postituse teema. Järgmise korrani!

4 comments:

Anonymous said...

üldharivas mõttes panen kohe selle teema alla lingi lapsehoidja kutsestandardile:
http://www.kutsekoda.ee/download.aspx/download/807/Lapsehoidja

eksamist niipalju, et läbi saab seal kukkuda ja kukutaksegi. midagi nii kaelamurdvat seal eksamis tõesti pole. kuid isikliku kogemuse näitel tean, et kursustel on väga palju juba aastaid lapsehoidjatena töötanuid, kes end niimoodi legaliseerivad :)

teile aga jõudu ja jaksu

Anonymous said...

Tere!Olen uks neist, kes peaks lasteaiandusega ka kasumit teenima-nimelt on mul eralasteaed juba 6aastat.Kasum kui selline on, et saan tuttavate ja oma "endiste laste"(iòòtasin nòuka-ajal lasteaias kasvatajana)lapsi kasvatada-aidata. +mul on tòòkoht , kust saan juba teist aastat ka palka!-neto5000eeki kuus.mMinu "viga" oli selles, et lasteaia tasu vanemale oli liiga madal-500praegu 28000eeki)Tahaks teid hoiatada-kuna asume EEsti uhes rikkamas omavalitsuse piirkonnas, siis abi ,kui sellist meile ainult lubatakse(nàit. pearaha tòstmine, mille suurus on 3a sama)kasvatajate koolitamine, mànguplatsi asfalteerimine, tànavavalgustus lasteai teele-pead arvestama, et kui sellise"àri" ette vòtsid, rabele ise! Kuna probleem on tegelikult (meil valla )jagu-tagada kòigile lastele lasteaia kohad, siis ei mòista ka meie(oleme uhinemas ka kohalike eralasteaedadega MTUks)miks valtsev vòim ainult lubab, aga ei tàida seadust.Vòiksime ka oma lasteaia tasu vanemale tòsta 4000-6000EEKi, et normaalselt majandada, leiame, et see ei oleks meie vanemate suhtes òige, valitsus peaks kòiki maksumaksjaid (ja tòòtajaid) vòrdselt kohtlema. Edu teile teie lòpmatus vòitluses!

Merle said...

Tartu Tervihoiukõrgkoolis vältab lapsehoidja koolitus terve õppeaasta (tsükliõppena, nii et ma tundide arvu ei tea)ning on väga põhjalik. Ja ma usun, et ka eksamilt ei veeta niisama läbi, igasugu vahepealsed kodused tööd, esseed, referaadid jmt peavad ikka suhteliselt karmidele nõuetele vastama, nagu räägib mulle mu naabriproua, kes seal koolitusel osaleb.

Mia said...

Hei üle pika aja!
Meil koolitusel mingeid kodutöid ei olnud. Oli lihtsalt meeletult palju koolituspäevi ja pakun, et ligi 50 õpiku jagu lugemismaterjali, mis tuli läbi töötada. Tundides kohalkäimist aga kontrolliti. Kuigi ma mulle tundus see eksam ülesehituselt jabur ja pigem liiga lihtne (kui v.a. imelikud ja vaieldavad väited meditsiini kohta, mis olid kolme küsimusse paigutatud ja millest ühega eksimisel kukub eksamil läbi. Samas muus osas võis praktiliselt 50% ulatuses valesti vastata). Saadud koolitust pean aga vägagi sisukaks ja kasulikuks. Õppisin palju rohke, kui eksamil vaja läks ja palju sellist, mida elus vaja võib minna. Juttu illustreeriti ka väga huvitavate näidetega ning kõik said vestluses kaasa lüüa, sest õppisime väga väikeses grupis, aga see kõik sõltub juba koolitajatest.

Igatahes, edu teile lasteaiaga!