Tuesday, March 18, 2008

PEATAGE LASNAMÄE!


Oli kunagi selline populaarne laul.
Lasnamäe peatamise all peeti ilmsesti silmas ka teatud mõtte- ja olemise viisi peatamise vajadust.

Viimasel ajal kumiseb see fraas mu kõrvus, kui loen Postimehest linnavalitsuse lasteaiakohtade juurdetekitamise kavadest.

Uus 56 renoveeritakse ja sinna kõrvale tahetakse veel teine samasugune juurde ehitada, sest normide järgi saab sinna kinnistule ära mahutada poole rohkem lapsi, Kaunase pst 22 on plaanis suur lastead, Karoliine, Tõruke jpt. lasteaiad saavad juurdeehitused ja lisarühmad.

Käisime eile järjekordselt abilinnapea vastuvõtul, kes hoogsalt jutustas, kuidas linn aiakohtade puudusega võitlusse on sööstnud.

Eelmisel korral rääkis abilinnapea lamast, mis kohe tuleb ja mille tõttu pole mõtet lasteaedadesse investeerida.
Tundub, et midagi on selles osas muutunud.

Kas me peaksime nüüd rahul olema?
Linn punnitab ja pingutab.

Abilinnapea kiitis suuri lasteadasid.
Isegi üks tema tuttav rikas inimene arvavat, et peaks oma lapse munitsipaallasteada panema,
et laps hea kasvatuse ja hariduse saaks.

Andke andeks. Mind see ei veena.
Ma tõesti ei usu, et suured lasteaiad getostunud Annelinnas on lastele parim valik.
Ehk räägivad lasteaiajärjekorrad pigem valikute puudumisest?

Ok, meil on nõuka ajast pärit kombinaatlasteadade traditsioon, aga kas selles osas poleks vaja reformi?

Loomulikult on selge, et nii nagu loomi on suurtes farmides odavam pidada, on ka lasteaia kohamaksumus suures kombinaatlasteaias väiksem.
Aga on siis odavus ainus ja ülim kriteerium, kui räägime oma lastest?

See on valikute küsimus.
Mitte väga ammu nägin telekast klippi kooliõpilasest, kes õpetajale kätega kallale läks.
Tuttav naispedagoog ütleb, et koolitundides on ropendamine ja vägivald igapäevane.

Kust need lapsed tulevad?
Mina arvan, et "Lasnamäelt".

On meil tõesti ükskõik, kuidas ja kus meie lapsed kasvavad?
Või on "Lasnamäe sündroom" nii totaalne, et meil ei tekigi küsimusi.

4 comments:

margit said...

Olen Sinuga 100% päri Pille. Mulle jäi ka eile mulje, et oleme ikka veel otsapidi sotsialistlikus Eestis, kus inimesel pole mingit väärtust, loeb ainult palju miski maksab ja kuidas saab odavamalt. Need 55 peret, kes on meie poole pöördunud sooviga ühineda ja aidata on mittekeegid nende 5000 lapsevanema hulgas, kelle lapsed käivad munitsipaallasteaias. Minu jaoks on igal inimelul suur väärtus! Turvalist lapsepõlve tunda saanud lapsed on suur väärtus ühiskonnale ja riigile. Ja uskuge, ma tean millest ma räägin, olen ise kolmandast elukuust olnud lastesõimes.

Hundi ulg said...

Olete toredad emad ja võitlete õige asja eest (huvitav, kus küll on isad?!).

Jäin mõtlema, et järgmine võitlus seisab teil veel ees. Mis juhtub siis, kui laps inimsõbralikust, väiksearvulisest ja turvalisest lastehoiust peab asuma kooliteele?
Varem või hiljem toimub nende esimene kohtumine "Lasnamäega".

Krista said...

Hundi ulg, olen Sinu küsimusele mõelnud mahetoidu kontekstis. Et kui praegu sööb mul laps mahetoitu või võimalikult vähe igasugust keemiat sisaldavat toitu, siis ühel päeval läheb ta ikka kooli ja talle pistetakse seal ette viiner või sõprade sünnipäeval kartulikrõpsud.
On muidugi pisut hirmutav. Aga lohutan end sellega, et just see "hiljem" kokkupuutumine igasuguse saastaga on talle siiski parem kui variant "varem". Ta on siis pisutki küpsem, igasugused kahjulikud mõjud ohustavad teda loodetavasti vähem. Ma arvan, et "Lasnamäe" puhul kehtib seesama variant.

Gitta said...

Parim lõik selles loos on, et "Isegi üks tema tuttav rikas inimene arvavat, et peaks oma lapse munitsipaallasteada panema,
et laps hea kasvatuse ja hariduse saaks.". See repliik võiks kuskil parimate kildude eripreemia loetelus olla :))