Meie pere õuele on saabunud mõningane Selgus. Nimelt pakuti mu Riinule (peatselt 4) lasteaiakohta ühes Tartu nö eliitlasteaias, sügiseks. Lisan selgituseks juurde, et tegu polnud nö äraostmisega, kuna Riinu oli omavanuste järjekorras juba mõnda aega nr 1. Samuti võin kinnitada, et piisava kannatlikkuse ja muude hoiuvõimaluste olemasolu korral on täiesti võimalik See Õige ära oodata. Meie igatahes tegime nüüd lepingu ära.
Minu lähenemine ongi olnud selline ootav. Meile on tegelikult linna lasteaiakohta korduvalt pakutud. Isegi nii korduvalt, et sügisel helistas mulle üks linnaametnik ja küsis, kas ma üldse tahan oma lapsele kohta või ei. Selleks ajaks olin välja mõelnud, et tahan, kui see koht on mulle sobivas aias. Jah, mul on õnn ja võimalus pipardada, kuna olen sel aastal niikuinii titega kodus. Pipardanud olen sellepärast, et ma tõesti ei kujuta oma peret ette liikumas pidevalt trajektooril Tähtvere-Annelinn või Tähtvere-Ropka või muul suunal, mis eeldab ülekoormatud tuiksoontänavate ületamist, olgu see siis jala, bussiga või autoga. Lisaks tundus mulle järjest vähem meeldiv mõte, et mu 3-aastane, kes seni mõnusasti kodus kasvanud, läheb kohe 24 lapsega rühma. Olen üldiselt oma valikutega rahul olnud. Praegu käib Riinu 2 korda nädalas ühes perepäevahoius, kus tavaliselt on korraga ca 5 last. Talle meeldib seal väga, ja ainsad korrad, kui ta seal nutnud on, on need, kui ta ei taha veel koju tulla. Perepäevahoid on väga mõnus asi. Ehkki kulukas. Kulude optimiseerimise eesmärgil ongi Riinu seal vaid 2 päeva nädalas. Lisaks veel see, et ma ei raatsi teda lihtsalt iga päeva ära saata. Mu laps on üks lahe sõber, kes teeb mu kurva tuju rõõmsaks ja aitab üle igast raskusest. Kui ta on 2 päeva lasteaias olnud, tunnen ma teise päeva õhtuks, et ma polegi saanud temaga koos olla... Kanaema jah. Aga mul on tõeliselt tore tütar.
Ainus aeg, mil ma otsuses kahtlesin, oli eelmisel kevadel, kui meie perre oli sündinud üks väike poiss, kes osutus väga rahutuks tegelaseks. Nii rahutuks, et ma nägin, et vanem laps on nukker. Teda kurvastas, kui tita nuttis ja kurvastas, et ta ei saanud minuga mängida. Ja mind kurvastas see kõik hullupööra samuti. Tol ajal oleks ma tahtnud, et laps oleks saanud vähemalt paar päeva nädalas kusagil mängimas käia. Aga me elasime selle raske aja üle ja nüüd on meil kodus kaks tõeliselt toredat last. Ehkki meisterdada ei saa me Riinuga endiselt, sest väike armas röövlipoiss lihtsalt ei lase. Tõmbab, tirib, lõhub jne...
Oma nooremat last ei kavatse ma samuti enne 3-aastaseks saamist linna lasteaeda panna.
Just alla 3-stele näengi mina kõige suuremat perepäevahoiu turgu. Kõik emad, kes on meiega ühendust võtnud, rõhutavad, et soovivad oma lapsele vaiksemat ja turvalisemat keskkonda just sellises õrnas eas.
Iseasi muidugi, kui vara peaks lapsi üldse püsihoidu panema. Mina ise arvan, et laps võiks olla vähemalt 2-aastane. Ok, muidugi on erandvajadusi, aga räägime üldiselt. Mina ise ei paneks alla 3-st veel eriti kusagile. No vahel kellegi hea hoidja hoida muidugi. Kõik on võimalik, kui tahta, me pole mingid rikkurid, pigem vastupidi. Lastega kodus oldud aeg on tõeliselt nauditav, kui tahta seda nautida.
Eks ma osaliselt kutsungi meile kirjutanud emasid ja teisigi mõtlema, kas ikka on vaja oma aasta-pooleteisene laps juba lasteaeda panna. Ma tean, et vahel on. Aga mulle tundub, et liiga paljud pannakse mingi kergema vastupanu mineku soovist liigvara.
Ja faktide poole pealt nii palju, et oleme otsustanud, et alla 2-seid me oma loodavatesse hoidudesse võtta ei saa. Mina olen sellega väga rahul.
2 comments:
Riinu on tõesti väga meeldiv laps ;).
Ja aitäh huvitava jutu eest. Mul on viimasel ajal niiiiii palju mõtteid lastehoiu ja -aia jne teemadel, et pole kohe midagi öelnud. Võtan ka sinust nüüd eeskuju ja ütlen midagi.
alla 2-3 aastast last ei soovita minagi aeda ega hoidu anda
nad on ikka väga ema küljes
ja kui ema on kaugel, siis nad kurvastavd terve päeva
kui leiavadki õpetaja või hoidja tädiga kontakti on see väga kurnav mõlemale poolele, sest teised lapsed vajavad ka hoolt ja see on hästi kurb, kui üks laps ripub sul päev otsa küljes, niiet sa ei saa pissile ka minna , ilma et laps ukse taga ei nutaks ja poole päeva pealt tuleb uus tädi, kellega ei pruugi lapsel kalppi ollagi nii ta siis igatseb terved päevad
kolmeselt vajavad lapsed juba omasuguste seltsi ja ei ole enam harjumisega probleemegi
Post a Comment