Sügis ongi käes! Vähemasti ilm ja lasteaiahooaja algus kinnitavad seda.
Sel nädalal oleme avatud veidi lühemalt kui edaspidi, kasvatajad valmistavad oma töid ette ka rühmast väljas olles. Uue alguse õhin on sees. Näiteks lapsevanemad tulevad appi pliiatseid sorteerima ja teritama, või arutama, kuidas rühmatoas mööbel panna.
Ajasin pühapäeval juttu meie rühma 4-aastase liikme Riinuga, kellel me nädalavahetusel külas käisime.
"Kas tahad juba lasteaeda minna?"
"Jaa! Ma tahan oma lasteaia-õdesid näha!" (Olime enne mänginud, et minu tütar on Riinu õde; ja Riinu oli kevadhooajal ka pilootrühmas käinud, nii et ta teab, missugune "ühe pere tunne" sellises perepäevahoius tekib.)
Edasi arutasime Riinuga, kas peaks meie rühmale ka nime mõtlema. Sest oleme Tartu Lastehoiu Seltsi Hiie rühm (tänava järgi, nii me endid kõik kutsume, olenevalt, mis tänaval rühm on) - aga see ei kõla eriti lastepäraselt. Miks ei võiks meie lastel olla ka oma nimi? Mida oleks näiteks hea sõpradele öelda. Mänguväljakul mainida. Vanaema ees uhkustada. Üles joonistada ja värvida..
Riinu mõtles õhtu otsa ja öö otsa. Mul oli vahepeal juba meelest ära läinud see teema, aga hommikul putru süües teatas Riinu: "Ma mõtlesin meie rühmale nime välja. Me võiks olla Ploomipuu Muinasjutu Lasteaed!"
Väga armas nimi. Meie lastehoiu aias on kohe värava juures neli ploomipuud, ilmselt need Riinut inspireerisidki.
Kui ilm paremaks läheb ja ploomid veel rohkem valmis saaad, siis saavad lapsed neid ka korjata aidata - oleme kõik natuke (või palju) waldorfi poole, kus lapsed sujuvalt töökasvatusse hõlmatakse.
Loodan kuulda siin blogis uudiseid ka meie teistelt rühmadelt. Kuidas läheb? ;)
8 comments:
tere! ma pole blogimisega eriti sina peal.... kuhu võiksin pöörduda ning mis numbritel saaksin infot, kui aasta pärast tahaksin näiteks ka oma lapse Mäe tänava lastehoidu anda ?
Elame siin lähedal, ja kas peaksin juba varakult nö. registreerima ?
Aitäh juhendamast!
Meili Mäe rühma juhile margitpikm@hot.ee.
Jah, kindlasti peaks varakult asju ajama.
;)
Well! Mina ütleksin nii, et Koidu tänava 4 lapsekest, kes seal regulaarselt kohal käivad, ehk siis Joosep, Marta, Paul ja Iris ei taha koju minna. Nooremad veel harjuvad vist.
Ja minu laps tõuseb alati 7:30, peseb hamabd ära, paneb riided selga ja nõuab issilt, et tahaks juba lasteaeda minna. Mulle ütleb - emme, ära sina tule jälle vara järele.
Mul endal on probleem selle varase tõusmisega, tahaks mõnikord kauem laiselda, aga ei. Laps ei nõustu lihtsalt koju jääma.
Omalt poolt lisan eelmisele kommentaarile, et Koidu tänava rühm on tõepoolest väga lapsesõbralik koht.
Näiteks laupäeva hommikul pidin Iirisele pikalt seletama, miks täna lasteaeda ei saa minna. Ja hetk tagasi (kell on 19.56) tegi ta mulle ettepaneku: "Lähme nüüd lasteaeda!"
Minu jaoks on selline lasteaialembus midagi ennenägematut, sest kahe vanema lapsega läks suures lasteaias terve aasta harjumiseks aega.
Lisaks iirise emale siis lisan, et meil on tulnud tagasilangus. Laps nuttis täna kolm tundi, ja ei taha lasteadea minna. Kas see on tagasilöök, või siis laps ise pole veel valmis. Igatahes, imiku ja suure üleväsimuse kõrvalt on see nutmine minu jaoks liiga suur stress, et seda niimoodi jätkata. aga vaatame. kuidas teistel emadel, kas on ka tagasilangusi?
Kuulsin oma sõbralt, kel 2aastane tirts ka Koidu rühmas, et esimesel päeval nuttis, rohkem mitte.
Meil Hiies on üks 2-aastane poiss, kel pole päevagi nututa olnud... Teised on harjunud. Väikeses rühmas on ikka lihtsam harjuda, aga ma ise arvan, et kui laps ikka valmis emast eemaldumiseks pole, siis tuleks pigem edasi lükata.
Lugesin just eile su sissekannet, ja imestan, et anna lepib nii palju ilma emata (küll ilmselt ema bioväljas, seetõttu kergem) olema. lapsed on erinevad. see kuu aega, mis üritasime martat harjutada, oli täitsa grazy. ta ei leppinud ilma isa-emata olema. ja minu enda tervislik seisund halvenes nii, et olin sunnitud 2 x nädalas nõelravisse minema + kanged hiina toonikumid. lisaks sellele oli laps õhtuti nii suures lihaspinges, et kui ma teda magama paitasin, pidin ise äärepealt oksendama minema. Nii et - suur stress nii emale kui lapsele. eks siis võtsime ta ära. aga - medali teine pool on muidugi see, et siis mul kaks väikest last kodus, ja see on -nagu sa omast käest tead- väga kurnav. aga - see, et sinul on lastehoid samas majas, on geniaalne.
tervitustega, mareyt
see 2aastane tirts nutab ikka küll. mõnikord, kui välisukse lähedal on, ja millegipärast, kui õues meie oranzhi käru nägi. või mõnda ema-isa. aga muidu on ta väga tubli küll, jah. lepib ka kasvatajaga. terv maret
Post a Comment