Monday, April 7, 2008

Kuninga uued riided


Annan teada, et me pole püssi põõsasse visanud.

Andsin eelmisel nädalal Kuku raadiole intervjuu ja kui minult küsiti, et kas oleme esimeste raskuste tõttu otsustanud loobuda, tundsin trotsi.

Me ei loobu.
Kuigi raske on.
Ja raskus on kummalist laadi.

Mind siiralt hämmastab linna (linn, see on poliitikud) ja ametnike suhtumine.

Linnavalitsus, nagu armastab rõhutada üks mu tuttav ametnik, viib eelarve piires ellu poliitilist tahet.
See tähendab, et on valikute küsimus, kuhu oma nappe vahendeid pannakse.
Kas näiteks saadetakse ametnikke Brüsselisse või kuhu iganes "tutvuma lasteasutustega", korraldatakse üritusi, tegeletakse mainekorraldusega, ehitatakse sildu... või luuakse uusi lastehoiukohti.

Võimalik, et lasteaiakohata kahe sõime-ealise lapse emana olen ma teatud teemade suhtes tundlik, aga kohati tajun ma midagi, mis mulle ei meeldi.

Ja nimelt - kuningas (kui nii nimetada neid, kes on kutsutud meie elu korraldama) on alasti, aga erinevalt üldteada muinasjutu-kuningast pole tal häbitunnet ja seega ei saagi rahvas talle ligi.

Haridusosakonna ametnike väitel jääb sügisel kohata üle 800 reaalselt lasteaia- või hoiukohta vajavat last.
Miks nii?
Usun, et see näitab pigem poliitilise tahte kui raha puudumist.
(Peale soovimatuse võib see olla ka... saamatus.)

Minu jaoks asetub see samasee ritta Tartu raudteejaama hoone funktsiooni muutmisega ja reisijate jaamahoone kõrvale püstitatavasse putkasse surumisega, sundüürnike probleemide ignoreerimisega jms-ga.

Tegemist on teadlikult tehtud valikutega, kus jäetaksegi arvestamata suure grupi kogukonna liikmete huvidega.

Kui raha tõesti ei ole, võiks kodanikud kannatada solidaarselt. Näiteks lasteaia kohamaks munitsipaallasteaias on hetkel 8% miinimumpalgast. Ehk peaks seda tõstma ja suurendama kõigi lapsevanemate omavastutust?
See oleks ilmsesti ebapopulaarne samm.
Aga hetkel on need, kellel pole lasteaiakohta, sunnitud hoidjale maksma vähemalt kümme korda rohkem, kui nad maksaks linna lasteaias.

Samas juhib Tartu linnapea Eesti linnajuhtide palgaedetabelit.
Ja seda kõike tingimustes, kus väidetavalt raha pole ja kodanike baasilised vajadused teenuste osas rahuldamata.

Nüüdseks olen hoiukohata laste vanemate esindajana kolm korda abilinnapeaga kohtumas
käinud, neljas kord oli ümarlaual, kus oli ka teisi ametnikke.

Pean tunnistama, et meile antud lubadused on vastukäivad.
Kord räägib abilinnapea saabuvast majanduse madalseisust ehk lamast, mille tõttu pole mõtet lasteaedu ehitada,
järgmisel korral jällegi tutvustab plaane, mille kohaselt linn kavatseb pooltele olemasolevatele lasteaedadele juurdeehitused teha (kuigi see ei lahenda probleemi lähiajal ja tulevikus poleks neid hiidlasteaedu vajagi, kui lastehoidu inimkesksemaks reformida).

Ka meie ürituse toetamise osas on lubadused vastukäivad.
Aga olgem positiivsed, eks see ole ju ikkagi parem, kui mitte midagi.

Ühesõnaga, armsad lugejad, mitmete jaoks meist on see ilmsesti süütuse kaotamise aeg.

Aga koosolekuteni jõuame sellegipoolest lähiajal.

Positiivset ka: Mäe 33 osas on kokkulepe olemas (linn peab selle kinnitama).
Mulle tundub, et suuresti Eva Lääne initsiatiivil võime me sealsed ruumid tasuta kasutusse saada.

Kastani 1 Saksa Kultuuri Instituut on ka valmis meiega tähtajalist lepingut sõlmima, et anda meile aega raha leidmiseks, et sealses hoovimajas siseviimistlus teha (kui kellelgi pool miljonit üle jääb, on see seks puhuks teretulnud ,võib ka väiksemaid summasid pakkuda ;).
Nende ruumide osas on olukord keerulisem.
Ruumid kuuluvad põhimõtteliselt linnale, kuna asuvad linna maal, kuid on ehitatud heategevuslike rahadega.
Abilinnapea lubas mõni nädal tagasi maratoni ärajäämisega seotud 200 000 sinna remondirahaks, nüüd on see mõte (ja raha) kuhugi ära haihtunud.
Ja väidetavalt hetkel "puudub linnal poliitiline tahe" 10 lapse pärast investeeringut teha.
Ehkki linn saaks kaasa aidata 10 koha loomisele sama raha eest, mis viimati ehitatud Lotte lasteaias kulus ühele kohale.
Oleme otsustanud, et me proovime raha leida ja Kastani 1 hoovimajja lastehoiu ja Tähtvere Avatud Perekeskuse teha.

Ühesõnaga, elame veel.
ja varsti puhkeme õide.

3 comments:

Eppppp said...

Jah, olen nõus, et meil on olnud teatud madalseis, hingetõmbamise aeg. Ja ka peaga vastu seina jooksmise aeg. Kirjutan sellest kohe ise ka.

Anonymous said...

Mänguväljaku paigaldaja lubas meile vähemalt soodust sõbrahinda ja on huvitatud meiega kohtumast, et rääkida meie vajadusi, samuti teadis ta mitut mtü-d, kes on hasardist väljaku jaoks raha saanud.


Tõnis Mägi ja Kärt Johanson ütlesid, et kui heategevuiskontsert ajal, mil nad on vabad, siis nad tulevad. Et kõik sõltub ajast.

Mis sai Vallikraavi kirikuruumidest?

Eppppp said...

Pille pidi neile helistama. Liina Tamm metodisti kogudusest võttis ühendust ja tahaks sinna teha lastehoiurühma, aga tal on lisaks lasteaiaealisele ka 3kuine beebi, nii et ma ei tea, palju ta ise jõuaks korraldada...