Roheliste esindaja Tiina Kirsi poolt kaks mõtelust, järelkaja meie ümarlauale

Meile kirjutas lastehoiu seltsi ja poliitikute ümarlaual osalenud rohepartei esindaja Tiina Kirss, kes palus meil avaldada enda mõtisklused lastehoiu teemadel.
Seda teemegi.
Tartu Lastehoiu Selts ei vastuta nende avaldatud juttude sisu eest, osaleme igatahes diskussioonis - ja kui keegi soovib veel saata oma mõtteid, siis saatke, avaldame, arutame :).

"
Tartu Lastehoiu Seltsi kohtumisel Tartu poliitikutega 24. septembril ning pärast ka intervjuus Tartu Postimehele läks abilinnapea härra Jüri Sasi hämamise teed, väites, et lasteaedadega on meil kõik korras. Kohti jätkub, järjekorras on vaid need, kellele on kohta pakutud ning nad on ise koha üles ütelnud erinevatel põhjustel.
Juriidiliselt on kõik korrektne. Aga pole ju mõeldav, et vanem peab hommikul ühe lapse ühte, teise lapse teise lasteaeda viima, mis ei pruugi ühes linnaosas olla. Probleeme on vaid sõime kohtadega, aga need lahenevad peatselt uue lasteaia avamisega (Klaabu). Edasi on aga kõik roosiline. Ehitame aga, üks lasteaed aastas, ning iive Tartu linnas muudkui tõuseb, kõik pered hakkavad ühe kahe lapse asemel kolme-nelja last kasvatama. Raha jätkub nii lasteaedadele, lastepäevahoidudele kui ka eralasteaedadele.
Uhkelt sai härra Sasi valijale ette kanda, et nelja aastaga on loodud 630 lasteaiakohta. Aastal 2005 oli Tartus 4683 munitsipaallasteaiakohta nii et tegelikult on loodud juurde 349 uut kohta. Ülejäänud lasteaiakohad on eraalgatusel loodud päevahoiu või eralasteaedade poolt. Härra Sasi unustas aga mainida, mis sai lubadusest igale lapsele lasteaiakoht ja et paljud neist loodud munitsipaalkohtadest on teiste laste arvelt,suurendades rühmades laste arvu üle normpiiride ja tõstes kasvatajate koormust, mille tõttu kannatavad kõik lapsed.

Vaatleme siis härra abilinnapea poolt loodud roosilist olukorda Tartu lasteasutustes põhinedes Tartul Linna ja Linnavalitsuse haridusosakonna materjalidele, millest härra Sasil on väga omapärane arusaam.
Võtame Tartu linna munitsipaal-õppeasutuste arengukava aastateks 2008-13 lasteaiakohtade vajaduse prognoosi.

Vajadus septembriks 2007- 5270 kohta, tegelikult kohti 4827.
Vajadus septembriks 2008- 5573 kohta, tegelikult kohti 4924.
Vajadus septembriks 2009- 5740 kohta, tegelikult kohti 5032.

Ülaltoodud prognoosist lähtub, et 2013 õppeaasta alguseks on vaja juurde luua alates 2007 aastast 1102 lasteaiakohta. Praeguseks on avatud lasteaiad Lotte- 120 kohta, Sipsik 128 kohta ning 2010 avatakse lasteaed Klaabu- 120 kohta. Nii, et Klaabu avamine jätab ikka ilma lasteaia kohata üle 700 lapse.
Sipsik läks maksma Tartu linna eelarvele 42 miljonit 518 tuhat krooni. 700 koha loomiseks peame ehitama 6 lasteaeda 40 mln tk ning seda juba 2013 õppeaasta alguseks- see on 1,5 lasteaeda aastas. Seda ei suutnud Tartu linn isegi enne majanduslangust, kuidas Tartu linn sellega härra Sasi arvates masu ajal hakkama saab?

Mis puutub härra Sasi prohvetlikku väitesse, et elanikkond pigem suureneb või püsib sama sündivus 10 aasta pärast, siis pigem vaataksin ikkagi statistikat.
1985-1999 sündis Tartus keskmiselt 1462 last - need kes täna abielluvad ja pere loovad.
1990-1994 sündis Tartus keskmiselt 1168 last - need kes homme pere loovad.
1995-1999 sündis Tartus keskmiselt 950 last, need kes 10 aasta pärast pere loovad.

Muidugi, võib olla on härra Sasil plaan kehtestada naistele sünnitamisnormid, et nad sünnitaksid rohkem lapsi 10 aasta pärast ja lasteaiad saaksidki täis.

Nii et kas tasub ikka neid lasteaedu ehitada?
Vastus- muidugi tasub, kui ka 10 aasta pärast võimul olla ja ütelda, et näe, mis nad tegid - meil ei jää nüüd muud üle kui lasteaiad vanadekodudeks ümber ehitada.
Ainukese võimalusena näen linna poolt võrdse rahastamise printsiibil toimuvat erasektori kaasamist. Kas siis tegu on lastepäevahoiu või erasektoriga- kõik Tartu lapsed saavad võrdse pearaha munitsipaallasteaia kohaga ning tekib vabalt konkureeriv turg, mis reguleerib end ise. Mis puutub teenuse kvaliteeti, siis selle saab paika panna linna poolt väljastatava tegevusloaga. Perearsti kätesse usaldate te oma lapse elu kui ta on haige ja tegemist on ju ka erasektori poolt osutatava teenusega

Veel väike arvutus lisaks. Täna on pearaha ühele munitsipaal-lasteaia kohale, mida saab üks laps Taru linnalt keskmiselt 2670 krooni. Jätame nüüd ehitamata ühe Sipsiku ning anname võrdselt pearahasid kõigile lastele olenemata lastehoiu omandivormist. Praeguse seisuga on tegelikult hinnanguliselt Tartu linnas puudu 800 lasteaia kohta. See teeks, üks Sipsik võrdub 1,5 aastat Tartu ilma lasteaia järjekordadeta ning 10 aasta pärast pole enam vaja hakata tühjasid lasteaedu haldama ja ümber ehitama hakata vanadekodudeks, mis on üpris kallis lõbu.

Laste päevahoid on küll natukene kallim teenus lapsevanemale, aga siiski loob see terve konkurentsi munitsipaallasteaedadele ja eralasteaedadele kui omavalitsus võrdsetel alustel rahastaks kõiki luba omavaid lastehoiuteenust pakkuvaid omandivorme.
"

Ja teine samateemaline jutt Tiina Kirsilt:
"
Olles Tartu Linnavolikogu kandidaat hakkasin tegelema koolieelsete lasteasutuste probleemidega, kuna Tartu linnas on järjekord koolieelsete laste lasteasutusse paigutamisega. Seoses Tartus aastaid kestnud olukorraga, kus lasteasutustes on vähem kohti kui lapsi, leian, et Tartu Linnavalitsus on rikkunud Koolieelsete Lasteasutuste seadusest. §10. Kohaliku omavalitsuse kohustus sätestab: Valla-või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.
Kuna koolieelsete lasteasutuste seadus § 1 lg 1 defineerib koolieelsete lasteasutuste mõiste: Koolieelne lasteasutus ( edaspidi lasteasutus)on koolieast noorematele lastele hoiu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus siis rikutakse ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 37. Igaühel on õigus haridusele.
Ülaltoodule tuginedes leian, et Tartu Linnavalitsus oma tegevuse või pigem tegevusetusega rikub Eesti Vabariigi Põhiseadust ja eelkõige Koolieelsete Lasteasutuste seadust.
Kui keegi rikub Eesti Vabariigis seadusi siis tavaliselt tegeleb sellega kas politsei või prokuratuur ja süüdlased saavad karistada. Paistab aga et omavalitsused asuvad väljaspool seadusi ning saamatu halduspoliitika ei pane linnaametnikke punastama, vastutuse võtmisest rääkimata. Antud seaduserikkumine ei puuduta ainuüksi lapsevanemaid ja lapsi kellele ei võimaldata lasteaiakohta vaid kõiki Tartu linna kodanikke kes maksumaksjana peavad üleval antud asjaga tegelevaid Linnavalitsuse ametnikke ja rahastavad linna poolt pakutavat lasteaiateenust.
Paistab et Tartu Linnavalitsus ei soovigi lasteaiakohtade probleemi lahendada vaid panustab teadlikult ehitusettevõtluse rahastamisele, ehitamaks uusi lasteaedu mis nelja aasta jooksul ei kaota lasteaiakohtade järjekorda Tartus ja mis tähendaks ka projekteeritud tahtlikku seaduserikkumist pika perioodi vältel.
Alternatiivne välja pakutud linna poolt võrdsetel alustel munitsipaallasteaedadega rahastatav lastepäevahoid aga ei sobi linnavõimule kuna kaoksid lasteaia järjekorrad ja kaoks põhjus ehitada uusi lasteaedu.
Hr Jüri Sasi väide ajakirjanduses et, lastepäevahoius tuleb jõuda kokkulepetele teenuse kvaliteedis ja kehtestada reeglid ning lepingud siis näitab selline avaldus:
Me teame juba ammu mida teha aga pole teinud. Seega tekib õigustatud küsimus, mis põhjusel pole kehtestatud lastepäevahoiule reegleid ja kokkuleppeid vaid eelistatakse selle asemel rikkuda seadust.
"
Tartu Linnavolikogu kandidaat
Tiina Kirss