Nii, nagu ma soovisin. Mu pojale, kes sai augustis kolmeseks, oli see esimene kohapakkumine.
Käisin lasteaeda vaatamas.
Tegemist oli 13-rühmalise lasteaiaga, kus on kokku 227 last. Rühmas on lapsi 24.
Lasteaia õueala on üle 3000 m2 . Näha oli, et personal on andnud oma parima: õuealal olid ilutaimed- ja peenrad. Fuajee oli käepäraste vahenditega kaunistatud.
Mulle tegi lasteaias ekskursiooni väga sõbralik ja soe proua.
Aga...
Tunne oli, nagu oleks sattunud nõukaaega tagasi.
Suur juurdeehituste käigus tiibu lisaks saanud 32 aastat vana hoone, pikad remontimata koridorid (majal, tõsi küll, olid uued plastikaknad-uksed) ja väsinud rühmaruumid.
Seni on mu lapsed käinud meie seltsi Veski rühmas, kus on kokku 10 last vanuses 3-5 aastat.
Meil on kodusarnase miljööga ruumid, mille oleme rentinud Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsioonilt. Ehk siis äraseletatuna on samas majas väike klooster, kus elavad katoliku nunnad. Meie laste mängutoa kohal on õdedel väike kabel.
Vanemad on osalised rühma töö korraldamisel: oleme ise ostnud ja kohale tassinud kogu mööbli ja inventari, valmistanud mänguasjad ja keetnud moosid (ning allkirjastanud Toidu- ja veterinaarameti soovitusel paberid, et me oleme nõus, et meie lapsed söövad hoius teiste emade koduseid moose, mille "tehnoloogilise käitemise skeem on meile teadamata").
Rühmas on 2 hoidjat, kellest üks on hariduselt lasteaiaõpetaja, teine kunstiõpetaja.
Kaks korda nädalas käib meil muusikaõpetaja, kaks korda võimlemisõpetaja (eurütmia).
Hommikud algavad hommikuringiga, siis on "õppetöö"- maalimine akvarellidega, kriidimaal (vahakriitidega), meisterdamine, muusikatunnid.
Me ei järgi riiklikku raamõppekava. see on meie VALIK. näiteks ei pea me vajalikuks, et lastega tähistatakse riiklikku emakeele päeva.
aga hoidjad/õpetajad(?) õpetavad meie lapsi kokku lepitud viisil ja mahus (ka lugema ja kirjutama).
Selle tõttu erineme me perepäevahoiust, mida propageeris kunagine rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ja mis on Sotsiaalhoolekandeseaduse alusel osutatav teenus, mille formaadis me ametlikult tegutseme.
Koha maksumus selles lastehoius on 3970 krooni, millest linn maksab 1470 ja vanem 2500.
Linna lasteaias maksab vanem koha eest 8% miinimumpalgast, linn annab jooksvate kulude katteks üle kolmeaastaste eest 2020 krooni, lisaks tasuta kasutuses olevad ruumid ja inventar, riigi eelarvest tulevad seal lasteaiaõpetajate koolituse/enesetäiendamise kulud.
(meile makstav toetus on väikem eelkõige selle tõttu, et meie justkui osutaksime sotsiaalteenust- "hoiaksime lapsi" , mitte ei anna neile alusharidust).
Aasta tagasi oleksin tänuga ja alandlikult koha vastu võtnud ükskõik millises lasteaias.
Aga nüüd tean, et hea tahtmise juures saab sama rahaga paremini lastehoidu korraldada ja selle formaadi raames ka alusharidust anda.
"Love finds the way" ütleb inglise vanasõna.
Ma ei ole lasteaedade vastu. Tugev tsentraliseeritud süsteem on ilmsesti vajalik.
Kindlasti on lasteaedades tööl sama tubli ja kvalifitseeritud personal nagu meil hoiuski.
Aga ma olen selle vastu, et lasteaedades rakendatakse "närutamispoliitikat", mille tõttu vorm kahjustab sisu.
24 last rühmas on liiga palju. See on ju kõigile selge.
227 väikest inimest korraga õues (isegi kui õu on 3000m2)on liiga palju.
2 täiskasvanut 24 lapse kohta on liiga vähe.
Seda enam, et abikasvataja ju ka koristab ja katab laua. õues on 24 lapsega üks inimene.
Miks vanemad lepivad ülerahvastatud kombinaatlasteaedadega, kuhu nad teisest linna otsast oma lapsi viima peavad?
Defitsiit teeb alandlikuks? Ja nii on see ju ikka olnud...
Aga defitsiidi tekkimine/tekitamine/tolereerimine antud valdkonnas on valik, mitte paratamatus.
Ja meie aitame sellele kaasa kui me ei lähe kohalike omavalitsuste valimistel valima ja tolereerime lasteasutuste halle linu ja narmendavaid tekke, lasteaedade ülerahvastamist ja oma huvide ignoreerimist poliitikute poolt.
Meie hiljuti toimunud ümarlaual küsis Robert Närska, et mis meie väikeste hoidudega harjunud lastest siis saab kui nad 36-kohalisse kooliklassi minema peavad.
Aga miks peaks kooliklass olema 36-kohaline?
Ehk hakkab jää pragunema - tunnistan, et lausa kummaline oli kuulata, kuidas poliitikud (v.a. reformarid hr. Sasi isikus) nagu ühest suust meie ümarlaual toetasid lasteaiale alternatiivse hoiu loomise ja võrdväärse kohtlemise (s.t. rahastamise) vajadust.
Ootame valimised ära. Aga mitte passiivselt. Kõik lähevad valima. Ja Sina, Anu, ka.
13 comments:
> Meie hiljuti toimunud ümarlaual küsis Robert Närska, et mis meie väikeste hoidudega harjunud lastest siis saab kui nad 36-kohalisse kooliklassi minema peavad.
>Aga miks peaks kooliklass olema 36-kohaline?
----
Sinu küsimus on täiesti õigustatud! Eesti Vabariigis ei peaks olema just palju põhikooliklasse, milles õpib 36 õpilast. Vastasel juhul oleks tegu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eiramisega (teatud mööndusega kooli pidaja soovist):
"§ 25. (1) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on põhikooliastmes 24 õpilast ja gümnaasiumiastmes 36 õpilast. "
Üleminek vähendatud piirnormile käis aasta-aastalt ning eelmine õppeaasta oli 6.-9. klasside jaoks viimane, mil piirnorm võis olla 36. Küll aga on kooli pidajal direktori ettepanekul ja kooli hoolekogu nõusolekul lubatud kehtestada sellest riiklikkust piirarvust suuremaid piirarve. No mis siis ikka - eks lapsevanem saa ju valida, millisesse kooli oma lapse paneb :)
Aga võib-olla võiks siiski emakeelepäeva tähistada? Siis äkki õpiksid emadki ära, kuidas seda sõna kirjutatakse.
Ärge unustage, et emakeel on väga oluline ja kindlasti pole lasteaias/lastehoius liiga vara hakata selle tähtsust lastele selgitama.
/Miks vanemad lepivad ülerahvastatud kombinaatlasteaedadega, kuhu nad teisest linna otsast oma lapsi viima peavad?
Defitsiit teeb alandlikuks? /
Või äkki vaesus teeb alandlikuks?
vastumeelsust emakeelepäeva tähistamise vastu tundis meie hoidja/õpetaja, kelle hinnangul äsja rääkima õppinud lapsed ei saa aru tähistatava päeva olemusest.
Lasteaed on riigi kontrolli all, lastehoid on vanemate kontrolli all. Vanemad saavad määrata, MIDA nad oma lastele soovivad.
Minul hakkab tekkima kujutluspilt pajast ja katlast... teate küll...
Ei saa ma aru Närska suhtumisest ja samas ei saa ka aru Sinu omast.
Hea lastehoid on kindlasti parem, kui lasteaed. Kui sa arvad, et praegune lahendus on Sinu lastele parim, siis miks teha maha teiste (enamasti sunnitud) valikuid. Riikliku lasteaia vanem ei saa tõepoolest kaasa rääkida rühma laste arvu koha pealt, aga võimalusi lasteaia töös osaleda on.
Minu kodu näeb ka pisut kulunud välja. Kui külalisele ei meeldi, ei ta siis enam teist korda tule...
Minu meelest ei tee Pille maha teiste valikuid, vaid julgustab olema söakam igasuguses olukorras. Lasteaia-vanematel on samuti õigus uurida, millal linad uuemate vastu vahetatakse ja millal need lisakohad rühmadest ära kaotatakse jne. Ja küsima, et MIKS ma peaksin oma last teise linna otsa tassima iga päev ja kas oleks muud lahendust.
noh, see jutt on nüüd küll väga tasakaalust väljas.
esiteks ei ole vist lasteaiarühmas päeva, mil kõik 24, kes nimekirjas, tõesti kohal oleks. kasvatajad ise ka ütlevad, et selline mass oleks jube, aga sellist päeva näeb haruharva.
teiseks käib nii postitusest kui kommentaaridest läbi halvustavana fraas "teise linna otsa tassima" - jääb mulje, nagu kõnealune imehoid oleks soovijate kõrvalmajas, kus need ka ei elaks. jätke jura, tassitakse lapsi teise linna otsa ka erahoidu! ja seda riikliku lasteaia miinuseks pidada on selline demagoogia, et mul hakkasid silmad lugedes valutama.
ja kolmandaks on 2500 krooni kuus ikka väga, väga suur raha! eriti arvestades, et lisaks sellele oodatakse mult mööblit, pesu ja moosi.
Mari, seda 24 lapse juttu ma just kommenteerisin teise postituse all ka.
Jah, kõnealune ideaalne imehoid on täpselt igaühe kõrvalmajas või -tänaval :). Selles mõte ongi, et oleks võimalik valida kodulähedane väike hoid, neid oleks palju ja lapsevanemate tipptunni liiklusvoogu oleks sellevõrra vähem.
2500 krooni lapsele lasteaiatasuks ongi väga suur raha, seda me ju räägimegi, et ebaõiglane on see, miks meie lapsi pearahade näol vähem toetatakse.
njah, minu lapse tavalasteaed on ka muide meie kodu kõrvalmajas, ei pea ma teda kuhugi tassima, kõnnime oma kaks minutit ja olemegi kohal...
samas ma muidugi tahaks, et laps saaks käia inimlikumas väiksemas rühmas ja saada rohkem tähelepanu täiskasvanult.
palun öelge mulle, kus on Tallinnas sellised väikesed hoiud? kust neid leida? ma ei tea ainsatki. kas Põhja-Tallinnas on?
ma mõistan, et siit tuleb ilmselt soovitus mul endal see avada, aga tõepoolest, ma annan endale aru, et ma ei suuda kõigega tegeleda. mul on täiskohaga töö, pere ja koduloom, tihedad ja tihti ka pikad töölähetused ja miljon muud tegemist, ma tõesti ei saa.
No selge, et ma võtan hästi isiklikult.
Põhjusi on.
Muide, olen veendunud, et praeguse lasteaiakohtade süsteemi juures on koha vahetamine raskem, kui "õige" koha ootamine. Kõik mu tuttavad, kes on jaksanud oodata, on koha saanud sinna, kuhu tahavad. Ka mina ise, kes ma soovisin kohta ainult ühte, "oma" lasteaeda.
Isegi kui sõimekale "õigesse" lasteaida koha saamist takistab tema vanus (oleneb, kas avatakse vanem või noorem sõimerühm), siis alates 3 a on tal võimalik lisanduda kas tava- või pererühma.
Kristiina, lastehoidusid on Tallinnas küll, aga ma ei ole seda infot kusagile kogunud. Ma usun, et Tallinna linnavalitsuses on see info koondatud, mina sinu asemel uuriks sealt.
Jah, ilmselt nii see on
Post a Comment