Olen saanud palju kirju teemal "Mis siis vahepeal juhtunud on, kuidas asjad arenevad?"
Seega teen ka sissekande. Kuna ma valmistun oma vanemat, 3-aastast last hoidu panema ja me pere valmistus ka perehoiu maksuks, siis me kolisimegi konkreetselt odavamasse korterisse ja meil pole veel netiühendust.
Vahepeal on edasikäike ja tagasikäike olnud nii tihti, et ei teagi kohe....
Esmalt. Rerekasvatuse Instituut ja Rahvaülikool mõlemad korraga hoidjaid ei koolita, varsti lõppeb hoidjakoolitus Rahvaülikoolis, aga Perekasvatuse Instituut teeb koolituse, kui rühm saab täis, seega, kui keegi tahab ise kodus enda lastega koos teisi lapsi hoida ja pearaha saada - registreeruge hoidja kutsekoolituseks www.pki.ee või www.rahvaylikool.ee.
Rahvaülikooli hoidjate kutsekoolituse FIE-teemalisel loengul selgus, et hoidjal pole minu hinnangul just eriti kasulik FIE olla. Kui kursusel küsiti, kas järgmine kord räägime majandustarkvarast, mida FIEd vajavad, siis keegi ei tõstnud kätt, oli vaid üleüldine pomin: "Pole mõtet FIEks hakata, ainult maksa!" Ja nagu ma aru sain, siis lapsehoidjal on tõesti keeruline oma arvuti ja auto kulud FIE kuludesse kanda ja palju tshekke nende lasteraamatute peale sa ikka oskad kokku hankida?
Hea uudis on see, et poole päeva koormusega Hiie rühm ikkagi alustab ja ootame ka tulemusi koosolekult linnavalitsuse eriosakondadega järgmisel nädalal.
Mina olen kogu selle Seltsi teemade alt õppinud juba paljut:
*Kirjavigu tasub parandada ka e-maili kasutades,
*Asjaajamisel ametkondadega tuleb kontrollida enda sõnavalikut ja kasutada poliitiliselt korrektseid väljendeid. nt "pearaha" on tegelikult "halduskulud keskmiselt ühe lapse peale".
*Ka ei tasu avaldada isiklikku arvamust mõne erakonna kohta, pigem jääda konstruktiivseks ja täpseks!
Kuidas on lood Karlova rühmaga?
On mõned emad, kes on valmis olema nö rühmajuhid. Edasine selgub lähiajal. Kui keegi sai TÄHE 4 hoidu koha, siis võiksite sellest ka meile teada anda! Nö taandada ennast meie järjekorrast, ikka kirjaga lastehoid@gmail.com.
Täpsemalt saab rääkida pärast koosolekut - sest koosolekuid ja arvutamisi on olnud jälle päris mitu. Ja ikka on üleval teema - kus on veel linnaruume, mida remonditaks ja tehtaks lasytehoiu jaoks sobilikuks. Ja milline on nö pearaha, sest hetkel on see teenus ikka kallis, sest linn ei toeta piisavalt.
Ma loodan, et lähiajal ilmub Postimehes minu artikkel teemal "Miks perepäevahoid on lapse arengule kasulikum ja soodsam kui kasvamine suures rühmas"...
Minu arvamus on, et munitsipaallasteaia sõimerühmad on tõsiselt mineviku teema ja on viimane aeg alternatiive juurutada. Väikesed lapsed võiksid olla just 5-lapselistes rühmades ühe kindla hoidjaga, kellega tekib turvaline suhe ja kus arenemine ei ole stressirohke (Loe: pidev nutt ja lärm ). See Põhjamaade perepäevahoiu mudel on üks väga hea idee!! Mõningad plussid:
*lapsel on väikeses rühmas rahulikum,
*rühm on tõenäolisemalt kodukandis,
*lapsi saab tuua painduva graafiku alusel,
*Paljud hoiud võivad alata nt kell 12 .00 - kodukontoris või beebiga kodus olevad emad ei pea varahommikul oma väikese lapsega kuhugi jooksma.
*normaalselt areneb lapse kõne ja suhtlemine--see on ilmselgelt raskendatud ruumis, kus ligi 20 last omavahel kuidagi territooriumi jagavad ja keda vaid valvatakse.
* Hoidjaga saab läbi rääkida eridieetide suhtes,
* Hoius saavad olla õed-vennad koos.
* Emal-isal on siiski valik, kelle juurde ta lapse toob. hetkel linnajärjekorras olles ei kontrolli me ei rühma, lasteaeda ega saa valida ka kasvatajat!
Tekkis idee - oleks vaja voldikut - kasulik info lastehoiu avajale.
seniks kõik....
No comments:
Post a Comment